Sunday, September 19, 2010

Nädal jälle möödas

Ega mul praegu midagi erilist rääkida polegi. Kool, trenn, kodu. Teisipäeval olid võrkpalli võistlused, mille me võitsime. Kolmapäeval käisime neljase grupiga fotograafia tunni ajal linnas pilte tegemas, sõitsime ühest kohast teise, pärast käisime veel helbeid ja Scooby-Doo komme ostmas. Lõbus oli! Michael ütles, et kui mind poleks olnud, poleks nii lõbus olnudki. Selle peale ütleks märksõnad: kaksteist kuud (you know, cock tastes good) ja Scooby-Dooby-Doo. Kui parklast koolimajja jalutasime, urgitsesin midagi kotist, ei vaadanud, kuhu kõnnin, komistasin ja käisin koos oma kooli- ja kaamerakotiga käpukile maha. Ilmselgelt hea lõpp. Ning nagu reedeti traditsiooniks käisin jalgpallimängul. Seekord olin terve aja põhimõtteliselt võõrastega, lihtsalt ühtäkki avastasin ennast võõraste keskel. Seega sain jälle uusi tuttavaid juurde. Ma olin järjekordselt nagu intervjueeritav, aga ma ei pane pahaks, mulle meeldib. Kaks kutti nende seas polnud ka puhtad ameeriklased, lihtsalt väiksena pere kolis Ameerikasse. Panime kolmekesi nukid kokku kui kolm immigranti. Jalgpallimängudel tutvun absoluutselt alati mitmete uute inimestega. Hea on see, et kõik sealsed noored on minu kooli õpilased. Aga kui nüüd päris aus olla, siis reality on see, et tihtipeale enne jalkat juuakse alkoholi, tullakse mängule ja siis kardetakse sealseid pollareid. Kmhm... :D PS: Ameerikas on alkohol alla 21. aastatele keelatud. Ja kui nad kuulevad, et meil on see iga 18, siis on nii: "Really? Let's go to Estonia!" Võin ka vaid seda öelda, et olen juba saanud öelda oma "ei" narkootikumidele.

Tegelikult ma ikkagi jätkuvalt imestan, et see pole võimalik, kui vabalt ma ennast siin tunnen. Minuga on midagi juhtunud. Tavaliselt olen ikka põdeja ja selline tagasihoidlikum, aga enam mitte. Ma olen muutunud. Minus on nii palju julgust ja enesekindlust juurde tekkinud. Olen loonud juurde palju-palju uusi tuttavaid ja nendest on arenenud juba püsivamad sõbrad/sõbrannad. Vahetusaasta üks peamisi märksõnu on kindla peale 'suhtlus'.

Mu hostvanemad on koos olnud üle 20 aasta ja üks päev nad avaldasid mulle, et nad pole selle aja jooksul veel kordagi tülitsenud. Selle peale ütleks: respect. :) Tõesõna, nad mõlemad on lihtsalt niivõrd rahulikud isiksused. Järelikult on kaks õiget inimest kokku saanud.

Üks õhtu olid meil külalised ja jõudis siis kätte aeg proovida Eestist toodud Vana Tallinna likööri. Ameeriklaste kommentaar: "It's really good! It's really-really good!" Huvi oli niivõrd suur, et neid huvitas, kas seda USA-st ka osta saab. Püüdsime internetist ostukohti leida, aga seda saab siiski ainult tellides.

Laupäeval veetsin 4 ja pool tundi aega üksinda kaubanduskeskuses. Vihma sadas, ilm oli kole, nii et hea päev veeta aega kaubanduses. Ja ilmselgelt võtsin asja rahulikult, alguses olin üleüldse hõivatud pigem textimisega. Jah, ma olen ka nakatunud sellesse ameeriklaste kombesse. Otsisin tol päeval teksaseid, homecomingu jaoks kingi ja sünnipäevakinki. Sain vaid kingad. Teksaseid on täiesti võimatu leida. Ameerikas on tõsiselt koledad teksapüksid. :D Enamus on alt laienevad, taskud on sellised imelikud, vöökoht on hirmus kõrge, nii et tagumik tundub hiiglaslik... Iga nurga peal on ka UGG saapad. Inimesed tõesti kannavad neid ka suveajal.

Ostsin eelmine pühapäev ka oma homecomingu kleidi ära. Lihtne roosa kleit musta pitsi ja lipsuga. Suht hästi läks sellega. 69 dollarilt oli alla hinnatud 20.70 dollari peale.

Homecomingu nädal, 27. september - 02. oktoober
Esmaspäev - lazy day ehk kooli minnakse pidžaamades, sussides ja ühesõnaga märksõna on 'mugavus'
Teisipäev - kõigil oma värv, juniorsid ehk 11ndikud kannavad sinist
Kolmapäev - neon day ehk selga tuleb panna midagi neoon-värvilist
Neljapäev - spirit day ehk Kennedy (mu kool) t-särgid, pusad, värvideks roheline ja kuldne (need on alati Kennedy värvid, vahepeal ka valge), ühesõnaga nii nagu Kennedy fänn välja peab nägema
Reede - tie-dye day ehk kõigil on seljas värvitud pluus, googeldage, siis saate rohkem aimu
Laupäev - homecoming!
Kavatsen tol nädalal iga hommik endast pildi ka teha, kuidas ma siis kooli läksin, vähe huvitavam teile ehk ;)

Ja random pildid sellest nädalast...

Jalkamängule ;)

Mu kooli ID-kaart. See liblika moodi augustus on activities pass, mis tähendab, et saan kodumängudele (jalgpall, korvpall jne) tasuta sisse. Et seda saada, pidin muidugi maksma, aga kokkuvõttes tuleb palju kasulikum.

Üks õhtu õppisin ajalugu.

Lugemist jagub :D

Allaaetud madu keset koduteed.


Adria otsustas üks õhtu omale raseerijaga enam-vähem tuka lõigata.




7 comments:

  1. Hästi kirjutatud! Sul seal päris lõbus ma loen :D

    ReplyDelete
  2. Kannad teise jalkasärki, mis on tema poolt iga mäng praktiliselt läbi higistatud, pestud, kuid ikkagi, iuuu:D....Negro oma ka veel :D

    ReplyDelete
  3. Kirjutamises ei ole vaja midagi muuta, aga see on hästi mõnus, et oled muutunud. Seda sa sinna otsima läksidki, et õppida suhtlemist ja saada üle sinule tunduvast enda tagasihoidlikusest.

    ReplyDelete
  4. Nii mõnus on su blogi lugeda, siuke tunne vahest, et ise ka oleks seal. :D Ja nii kadedaks teeb, aga heasmõttes muidugi. :)
    Muidu kuidas teil Adriaga suhted on, kas nagu õdede vahelisi tülisid vms?
    Palju edu sulle edaspidiseks kaa! :)

    ReplyDelete
  5. kirjuta kuis koolis läheb, kuidas Ameerika ajalooga hakkama saad, kuidas hinnatakse sind ja ameeriklasi, kuis on hindamissüsteem üldse, kuidas ja kas hinded mõjutavad edasiõppima pääsemisel(sinul loomulikut mitte, aga ameerklastel, kuidas sulle tundub õppesüsteem võrreldes Eesti omaga jms

    Kergeid klahvivajutusi ja edu sulle! Meil on su üle hea meel!

    ReplyDelete
  6. Kuidas sa ameeriklastega sisse sulandusid? Et kas võtsid kohe omaks jne? Ja kuidas pereelu on?:)
    Aga super blogi! Keep going!

    ReplyDelete
  7. Kas keegi sind juba homecomingule kutsunud ka on?:D või lähete sõbrannadega?

    ReplyDelete