Thursday, October 14, 2010

Intervjuu Tartu MRG kooliajalehele

Intervjuu enda kooli (Tartu Mart Reiniku Gümnaasium) kooliajalehe artikli jaoks.
  1. Kuidas tuli mõte minna vahetusõpilaseks?
    Ma olin selle peale mõelnud juba 6. klassis. Kui ma käisin 10. klassis, tuldi üks päev kooli rääkima õpingutest välismaal. See oli hetk, mil mõistsin, et kui ma tahan vahetusõpilaseks minna, pean selle asja nüüd ja kohe kätte võtma, ning seda asja ajama hakkama. Märtsi alguses saatsin ankeedi ära ja juba augustis lendasin Ameerikasse.
  2. Miks just Ameerika?
    USA oli kohe algselt mu esmane valik. Mõtlesin ka Uus-Meremaa ja Austraalia peale, ka Brasiilia tundus ahvatlev. Suuresti mõjutas mind soov praktiseerida ja arendada oma inglise keele oskusi. Tahtsin kogeda tõelist Ameerika elu.
  3. Kus Sa täpsemalt Ameerikas elad (milline osariik, linn)?
    Iowa osariik, suuruselt teine linn osariigis - Cedar Rapids
  4. Kuidas raha kokku said? Tegelesid sponsorlusega, vanemate taskust või muud moodi?
    Vanemate taskust. Olen neile üdini tänulik selle võimaluse eest!
  5. Elad peres või ühikas? Kui peres, siis kuidas võtsid vastu sind hostvanemad?
    Elan hostperes. Ma olen oma hostpere neljas vahetusõpilane, samas esimene tüdruk. Vastu võtsid nad heldelt, ma olin väga oodatud.
  6. Kuidas Sind Ameerikas vastu võeti (koolis jne)? Kui raske on kohaneda uue riigi, kodu, kooliga?
    Kõik oleneb inimesest endast. Minu jaoks oli kõik uskumatult lihtne. Kohanesin väga ruttu. Ning ameeriklaste keskel pole see sugugi raske, kuna nad tulevad juba ise kohe rääkima. Järgmisel päeval pärast saabumist ühinesin võrkpalli tiimiga. Seega juba enne kooli olin tuttav paljude tüdrukutega, kellest mõned ka minuga samas klassis on. Ka mu hostvanemad tutvustasid mind mõningatele hostvenna (kes on praegu Uus-Meremaal, tuleb tagasi aprillis) sõpradele. Mul on oma hostperega väga palju vedanud. Mu hostvanemad on kõige rahulikumad inimesed üldse ning väga vastutulelikud. Nad tegelevad väga paljudega tegevustega, võtavad paljudest üritustest osa ja üritavad mulle võimalikult palju Ameerika elu näidata. Olen käinud oma hostperega ka juba Chicagos ja novembris ootab mind ees New York. Esimestel nädalatel koolis sain eriti palju tähelepanu. Iga päev tutvusin uute inimestega. Õpilased ja õpetajad olid väga huvitatud, milline on Eesti elu. Ma olin kui igapäevane intervjueeritav.
  7. Kuidas erineb elu Ameerikas elust Eestis?
    Ameeriklaste elu keerleb ameerika jalgpalli ümber. See, et Ameerikas kohutavalt palju rämpstoitu on, on täiesti tõsi. Kõige rohkem pani mind imestama, kui palju ebatervislikku toitu koolis pakutakse. Kinos, restoranides jne on joogitopsid, popcorn, taldrikud jne megasuuruses. Täisload saadakse 16-aastaselt ja enamikul lastest on juba siis oma auto. Mobiiltelefon on kui külge kleebitud ja vahetpidamata käib üks sõnumite saatmine, seda nimetatakse textimiseks, see on kui MSN-s suhtlemine. Igale poole minnakse autoga, jala tihti ei liiguta.
  8. Kuidas on lood inglise keelega? On tekkinud vahepeal ka raskusi enda väljendamisega?
    Praeguseks olen Ameerikas elanud 2 kuud ja tunnen, et inglise keel tuleb kindlasti soravamalt kui alguses. Kuigi tihti jään toppama, kuna hakkan mõtlema, kuidas mineviku vorme lauses õigesti öelda. Aasta lõpuks olen kindlasti palju arenenud ja see mu üks eesmärkideks oligi. Raskusi enda väljendamisega on ikka ette tulnud küll, kuid inimesed saavad enamasti ikka aru, millest räägin. Kui ma millestki aru ei saa, siis seletatakse. Mu hostema küsib pidevalt, kas ma ikka tean, mis see või too sõna tähendas.
  9. Kuidas Ameeriklased reageerivad, kui kuulevad, et oled Eestist? Kui palju nad üldse Eestist teavad?
    Hea, kui mõni ameeriklane üldse teab, kus Eesti asub, kuid mitte midagi enamat enamasti küll mitte. Tihti arvatakse, et seal on väga külm, ning seostatakse Venemaaga. Kõik teavad, kus asub Soome, kuid mitte Eesti. Kui ütlen, et olen Eestist, tehakse nägu "Oh!" ja siis ma küsin, et kas sa üldse tead, kus Eesti asub, ning siis saan eitava vastuse.
  10. Milline on Ameerikas koolisüsteem?
    Ameerikas minnakse kooli 5-aastaselt, keskkool lõpetatakse 18-aastaselt. Keskkool algab 9. klassist, mitte 10.-st. Õpilased saavad oma ained ise valida. Hinnatakse A-B-C-D-E-F, mitte 5-4-3-2-1. Kontrolltööd on enamasti valikvastustega. Hindamine toimub punktisüsteemil. Punkte saab ka koduste tööde tegemise eest. Kui kodune töö on tegemata jäänud, ei saa punkte ja seega langeb ka üldine punktiarvestus, võimalik, et ka üldine hinne. Hinnete parandamist kui sellist ei toimu. Võõrkeeli ei hakata õppima enne kui alles 9. klassis. Ühtne klass puudub. Igas klassis on koos erinevad õpilased erinevatest klassiastmetest. Iga päev on täpselt samasugune tunniplaan ja kool lõpeb iga päev kõigile täpselt samal kellaajal. Minu koolis kestab üks tund 55 minutit, vahetund 5 minutit ja lõuna 25 minutit. Igal teisel kolmapäeval on lühendatud tunnid (vähemalt Cedar Rapidsis).
  11. Mida kõige enam Eestist igatsed?
    Lähedasi inimesi, Eesti koolitoitu ja valget Orbitit (vähemalt Cedar Rapidsis pole ma seda näinud).
  12. Kuidas erinevad sealne kultuur ja Eesti kultuur? Sealsed inimesed ja Eesti inimesed?
    Kõik hooned ja ehitised on uued ja kaasaegsed, neil puudub ajalugu. Suurlinnade vägevus peitub pilvelõhkujates. Isegi kirikud on uued, ja minu jaoks harjumatu oli ka see, et neil puuduvad kõrged tornid, nagu Eestis seda on. Ameeriklaste endi arvates on arvatavasti nende suur kultuur ameerika jalgpall. Inimesi on Ameerikas väga palju erinevaid, sest siia on tulnud inimesed üle kogu maailma. Ameeriklased on vabad ja positiivsed inimesed. Nad on elavad ja oskavad lõbu tunda. Neil ei tundu mingeid muresid olevat. Nad on alati väga naeratavad. Nendega on väga lihtne suhelda, sest nad on väga suhtlemisaldis. Mingit õelat kadetsemist suurt ei ole, vastupidi, ameeriklased jagavad palju komplimente. Pole mingi ime, kui kõnnid tänaval ja täiesti võhivõõras inimene sulle mõne kena komplimendi ütleb. Kui neile midagi meeldib, ütlevad nad kohe. Inimesed ei pööra niivõrd palju tähelepanu oma riietumisele. Nad kannavad riideid, mis on mugavad. Väga palju käiakse dressides, kantakse T-särke, pusasid, plätusid. Tänavatel moodi suurt ei kohta. Samas on ameeriklased äärmiselt pealiskaudsed. Nad võivad küll palju naeratada ja küsida, et kuidas sul läheb, kui tegelikult pole neil sellest sooja ega külma sellest, mida sa neile vastad. See on lihtsalt tervitusviis. Tervitatakse igal pool ja igaüht. Ta võib sinuga koos olles kõige toredam inimene olla, kuid selja taga räägib ta teist juttu. Koolis on klatšijutte märkimisväärselt palju, kõik räägivad kõigest, mis nad vähegi kuulnud on, või arvavad midagi olevat, ja nii need jutud algavadki.
  13. Oled vahepeal kahetsenud, et läksid kodumaalt, sõpradest ja perest nii kaugele?
    Ei, absoluutselt mitte! See oli mu parim otsus mu elus, sest see kogemus on seda väärt.
  14. On kunagi käinud peast läbi mõte jäädagi Ameerikasse ja mitte tulla Eestisse tagasi?
    Olen kindel, et keskkooli lõpetan Eestis. Kas pärast seda Ameerikasse tagasi tulen, seda ma veel ei tea, olen siin olnud siiski vaid 2 kuud. Oleneb, kui suur osa minust siia jääb. Praegu pole veel koduigatsust tundnud.
  15. Soovitaksid Sa ka teistel vahetusõpilaseks minna?
    Jah, igal juhul! See kogemus annab palju enamat, kui lihtsalt keele ja teise riigi kultuuri õppimine. Areneb suhtlemis- ja kohanemisoskus, muudab enesekindlamaks ja iseseisvamaks. Paneb mõtlema väärtustele, mis su elus on.

15 comments:

  1. I Love you Erle!
    and guess what?! I translated this... so i could acutally read it!

    ReplyDelete
  2. Sa tundud solvunud olevat, et inimesed ei tea kus Eesti asub. Sa ka ju ei tea mis ja kus nende kõik osariigid on, ära ole kuri :)

    ReplyDelete
  3. Nii cool, ma käin ka MRGs. Tahan ka hullult vahetusõpilaseks minna, aga kardan, et asi jääb raha taha pidama. Vedas sul, et vanemad kinni maksid.. Edu USAs! ;)

    ReplyDelete
  4. tahaks kaaa, aga sama siin, seda raha pole kuskilt võtta :/
    ülilucky oled ikka :)

    ReplyDelete
  5. Ka minul plaan minna :) ja see plaan juba vanemate poolt 100% heaks kiidetud. Pean ainult asju ajama hakkama:)

    ReplyDelete
  6. Ameerikal pole ajalugu? kamoon see on nyyd väga vale kuule.

    ReplyDelete
  7. Ära vingu, igaüks võib vigu teha, oleme ju kõik inimesed.
    Erle, sa oskad tohutult hästi blogi kirjutada, paljupalju edu Sulle kaugel USAs. :)

    ReplyDelete
  8. Anonymous 1: Solvunud ma nyyd kyll pole. Pigem t2nu minule saavad just inimesed Eestist teada. Ja sul on 6igus. Jah, t6esti, mina ka ei tea k6iki Ameerika osariike peast. Paratamatult pole Eesti nii maailmatuntud riik, mida k6ik kindla peale teadma peaks. Kuigi see oli kyll v2ga imelik, kui isegi vahetus6pilane Saksamaalt ei teadnud, kus asub Eesti.

    Anonymous 2: Ameerikal endal loomulikult on ajalugu. Igal riigil on. Kultuuri puudumise all m6tlesin seda, et k6ikidel nendel uutel ehitistel ja hoonetel pole ajaloolist tausta.

    ReplyDelete
  9. Kas alguses oli palju tahtjaid, kui seal valimisel käisid... ?

    ReplyDelete
  10. Erle, üks tore intervjuu, mida oli hea lugeda. Mina sain küll aru, et mõtlesid ehitisi, millel pole ajalugu.
    Ja veel. Kui paljud meie noored Eesti staarid (arvestades sinu vanust)vastaksid sama soravalt oma intervjuudele, oleksime Eesti üle uhked. Igal juhul väga hea ja sorav esitlus sinu poolt kooliajalehele. Eestlastele iseloomulik. Kohe materdama, aga ei viitsita süvenedagi kui asjalik tegelikult sinu poolt see oli. Edu sulle.

    ReplyDelete
  11. Hea ja mõnus lugeda sind. Oled väga mõnnalt kirjutanud oma blogi. Õnne edaspidiseks. Kas see Martin, kes tahtis, et kohe koju tuleksid, oskab ikka edasi hinnata sinu saavutusi? Kui ei siis ise rumal inimene. Millegipärast vait jäänud.

    ReplyDelete
  12. Mida ma ütlema peaksin? Kiitma takka, kui tubli ja tore ning kui hea meel mul on, et ta sinna läks ?
    Noo vaevalt. Saavutusi? Mis on kellegi jaoks saavutus, mina ei loe välja yhtegi saavutust. Sorry!

    ReplyDelete
  13. Nii lahe lugemine oli.Sa oled nii populaarne ja kõik elavad su tegemistele kaasa.(Mina ka)Edu sulle!!!!

    ReplyDelete
  14. Suur ait2h teile! :)

    Nende valimiste kohta nii palju, et on v2ga v2he neid, keda ei valita, enamasti saavad ikka k6ik, kes tahavad. Tuleb olla aktiivne ja oma s6na sekka 6elda, muud polegi. Inglise keelse intervjuu p2rast muretsema ei pea, v2lismaale minnaksegi selleks, et keelt 6ppida.

    ReplyDelete