Monday, November 29, 2010

NEW YORK, 2. päev

Igahommikuseks kiireks peatuspaigaks enne rongi peale minekut kujunes üks kindel nurgatagune Starbucks. Avastasin enda jaoks Mocha Frappucino, nämm-nämm. Ja seal töötas üks kutt, kes ühel päeval küsis mult, et kust ma pärit olen, ja teisel päeval, et millal ma lahkun siit. Oli nördinud: "Too soon. I would go out with you."


Hostisa pildi tegemise kohta: "Take it quickly. It's really weird."

Tollel hommikul rongi peal hakkas üks mees, naine ühes käes, kõva häälega rääkima umbes nii: "Meil on selline piinlik olukord, aga mis teha, midagi muud enam üle ei jää..." Põhimõtteliselt polnud neil raha ja kerjasid metroos inimestelt raha. Kui mees oma jutu lõpetas, käis ta väikese kotikesega ringi, et sinna sisse raha koguda. Vaid paar inimest annetasid. Kui järgmine peatus tuli, läksid nad kohe maha ja hüppasid teise vagunisse. Üleüldse kerjajaid kohtasime tänavatel äärmiselt palju. Kunagi ei tea, kas nad räägivad tõtt või mitte. Petuskeeme leidub igasuguseid.

Kõigepealt suundusime jälle Times Square'i, et oma New Yorgi passid (sisaldab pääsmeid mitmekümntesse kohtadesse) kätte saada.








Pikk-pikk jalutuskäik mööda linna...






Pappkastidest tehtud.








See silt oli ühe söögikoha ukse peal. :D

Külastasime terroristide hävitatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide mälestuseks loodud muuseumit. Nägime ka selle koha ära, kus kaksiktornid kunagi asetsesid. Praegusel hetkel käib seal uue torni ehitamine.





Edasi liikusime Brooklyni silla peal. Tuuline oli, juuksed lendasid kahte lehte. :D Ja üks fotograaf tegi seal parajasti modelliga fotoshuuti.












Killuke Chinatown'ist. Märksõnadeks: palju väikeseid poekesi ja palju mustanahalisi.


Kuulid, mis peegeldasid tänaval toimunut. Mu hostisa laiutab siin käsi :D


Õhtustasime Ameerika vanimas pizzarestoranis nimega Lombardi's. Pizza ise oli hea, selline keskpärane. Muigasime, et hostisa pluus läks selle pizzakohaga perfektselt kokku. 





Üks random pilt. Ülemaailmselt tuntud New York Times ajaleht.

... ja filmiõhtu jälle.

NEW YORK, 1. päev

Guess who's back from New York City? Jep, olen lõpuks tagasi. Mul oli alati kotis märkmik, kuhu kirjutasin iga päev mõned detailid üles, mõned tsitaadid jne. Iga päeva kohta teen eraldi postituse. Kokku 6 päeva, kuigi 6. päev oli tegelikult lihtsalt äralendamispäev. Viimases postituses kirjutan ka oma arvamuse kogu tripi ja Suure Õuna kohta. Aga ega pikka juttu pole, hakkan siis esimese päevaga pihta.

Lennuk pidi väljuma kell 7 hommikul. Istusime lennukis ja lennuk liikus juba isegi õhkutõusmisrajale, aga lendu ei tõusnud, põhjuseks toodi halb nähtavus liigse udu tõttu. Ohutus eelkõige. Lennuk lihtsalt seisis raja peal tervelt tund aega. Ma muidugi magasin terve aeg. Siis sõitis lennuk tagasi, kõik pidid väljuma, ootasime umbes 10 minutit ja saime tagasi lennuki peale minna. Õhku tõustes ei näinud mitte midagi, sest udu oli tõesti niivõrd paks. Lend Cedar Rapidsist Chicagosse kestis umbes 40 minutit. Seejärel tegime väikese maratonijooksu, et teise lennuki peale jõuda. Lend Chicagost New Yorki kestis vähem kui 2 tundi.

Vaade New Yorgile lennuki pealt.



New Yorgis olime enne lõunat, seega põhimõtteliselt terve päev veel ees. Kõigepealt võtsime takso ja sõitsime oma hotelli juurde. Hotelli nimi oli Marmara ja asus Manhattani linnaosas. Lennujaamas oli ilmatu pikk rodu kollaseid taksosid. Üleüldse terve linn on taksosid täis. No wonder, eks. Takso ongi üks põhilisi liiklemisvahendeid. Jala on ka parem liigelda kui autoga. Autoteed linnas on niivõrd kitsad, pidevalt ollakse ummikus ja lastakse signaali. Mitmel korral lasi ka meie taksojuht signaali. Mul oli nii, et mida kuradit sa tuututad, kui sa näed, et teine auto nagunii kuskile edasi sõita ei saa. :D Tundus ka, et valgusfooridest väga hoolega lugu ei peeta.







Väike muffinipeatus, kuigi pildil on cupcakes. :)


Peatus prillipoes. Adria leidis omale kohalikust prillipoest oma unistuste prillid.



New Yorgi metroojaam. Vot selle peale ütleks busy life. Metroos oli alati äärmiselt palju erinevaid inimesi. Kõigil oli pidevalt maru kiire. Rongis olid inimesed külg-külje vastas koos.



Käisime ära Grand Central Terminalis. See on suur terminal/rongijaam keset Manhattanit. Suur vanaaegne hoone. Samasugune nagu filmides ikka nähtud.





Õhtune Times Square. Kümneid ja kümneid hiiglaslikke reklaamplakateid ja virvendavaid ekraane. Ja tihedalt rahvast täis.





Õhtustasime sushibaaris. See oli muideks mu esimene kord sushit actually süüa. Proovisime igasuguseid erinevaid asju. Ma muidugi tegin igast võimalikust asjast pilti ka. Üks vanem daam kõrvallauas küsis: "Is it a school project?" Hostema seepeale: "Oh, she just takes a LOT of pictures." :D







Pärast õhtusööki läksime Broadway show'le. Muusikaliks oli Green Day's American Idiot. Bändi Green Day laulud olid kokku pandud ja esitati järgemööda kui ühe tervikliku jutustusena. See oli kindla peale üks parimaid elamusi New Yorgis olles! Lugu ise sisaldas tüüpilist noorte elu: alkohol, narkootikumid, seks, rasedus, lapse kasvatamine ilma isata, kohustuslik sõjavägi, jala kaotus sõjas (mitte et see nüüd tüüpiline oleks :D) jne. Ja sõna otseses mõttes näideldi kõike järgi. Muusikaelamus oli tõeliselt hea. Lava oli šeff. Sein oli täis suuri ja väikesi telekaid. Mainin ära, et tegelikult ei tohtinud pilti teha, aga mina ikka tegin. :D





Leidsin Youtube'st ühe hea ülevaatliku lühivideo:



... ja show algus:



Õhtul hotellitoa rõdu pealt sai tehtud paar klõpsu öisele vaatele.



Õhtu lõpetamise filmivaatamisega. See oli meil tegelikult igaõhtune tegevus hotellitoas.