Sunday, January 2, 2011

Aastavahetus

No nii, minu aastavahetuse story. No mis ma ütlesin? Kõik läks täiesti risti-rästi suunas. Alustan siis otsast peale. Kell oli umbes 9 õhtul, kui Asmaa ja ta kolledži-ealine sõbranna Mackenzie mulle järele tulid. Olime siis poole tee peal peole, kui Asmaa isa helistas ja Asmaa pidi koju minema. Ps, tema vanemad on väga-väga ranged ja oma usus kinni. Kogu Asmaa õhtu oli rikutud. Sõidutasime Asmaa tagasi koju. Mina ja Mackenzie otsustasime siiski koos peole minna. Muide, ma polnud kunagi varem selle tüdrukuga kohtunud. Olin nüüd järsku põhimõtteliselt võõraga.

Pidu toimus totaalselt teises linna otsas. Ma polnud elusees näinud seda kutti, kelle poole me läksime. Jõudsime siis maja juurde. Terve tänav oli autosid täis. Läksime sisse. Ma pole elusees nii täispakitud peol olnud. Rahvast oli meeletult ja aina tuli juurde. Tolle kuti ema kõndis mulle vastu, naeratas laialt ja kõik jumala normaalne noh. :D Peol oli üliawkward! Mackenzie teadis sealt peolt vaid toda kutti, kelle kodu see oli. Minu jaoks oli viimne kui hingeline võõras. Enamus olid Washington High School'ist. Olemas olid kohe eraldi tantsuruum, igast valgustused ja üks kutt mängis DJ-d seal. Tantsisime natuke, aga mulle ei läinud väga too muusika peale. Seisime seal peol mõnda aega. Siis ilmus peole kohale Mackenzie ekskutt, kelle ta oli nädal aega tagasi maha jätnud. Mingi hetk ütles Mackenzie, et me peame Chloe'le järele minema. Chloe oli ka üks kolledži-ealine tüdruk. Panime mantlid selga tagasi, jalanõud jalga, läksime majast välja. Siis mingid kaks kutti hõikasid: "Erleee!" Mul oli küsimärgi-nägu peas. "We go to your school!" Mul oli nii, et aaa, okei, everybody knows me. Seejärel kuulsin, kuidas nad hakkasid rääkima: "She's from Russia." Karjusin kohe järele: "I'm not from Russia!" Seejärel üks nendest ikka teadis: "Estoniaaaa!"

Teel autosse hakkas Mackenzie järsku täiesti lambist nutma. Mul oli nii, et WHAT THE HELL, what's going on. Istusime autosse ja siis ta hakkas sõna otseses mõttes ulguma. Tuli välja, et oma eksi pärast. Ta ekskutt oli täis olnud, kuigi ta tavaliselt kunagi ei joo. Siis ta textis Mackenzile ja andis teada sellest kõigest, et ta on täis ja tahab temaga rääkida. Mackenzie ütles, et ta nägi veel, kuidas ta eks juba teise tüdrukuga ümbert kinni hoidis. No ma ei tea... Ta ulgus ja ulgus. Ma ei osanud kuidagi lohutada ka. Nagu seebiooperis! Sõitsime tolle Chloe juurde. Chloe juures oli veel üks tüdruk Lexi. Mõlemad käivad juba kolledžis. Chloe ütles kohe, et jaa, ta on minust palju kuulnud, Asmaa on minust rääkinud. Nii kaua, kui nad seal veel valmis sättisid end, rääkisin ma Chloe vanematega juttu. Maja lõhnas koerte järele. Ema nägi välja üle keskmise suur, nagu tõeline ameeriklane. Isa oli nagu kunagine rokkstaar. Aga niivõrd positiivne perekond tundus! Igatahes... Mackenzie ütles vahepeal, et ta ei tahagi enam peole minna, kuna tema tuju on totaalselt läinud, aga lõpuks siiski veensime ta ümber. Sinna suurele Wash peole me tagasi ei läinud. Otsustasime minna Iowa City'sse (üle poole tunni sõita Cedar Rapidsist) ühele kolledži rahva peole. Enne seda nad muidugi pärisid minult, et kas ma tahan, kas ma olen okei sellega, kas ma pean mingiks kellaajaks kodus olema jne. Chloe ema ütles ka Chloe'le, et vaata, et see tüdruk ikka ilusti koju jõuab jne.

Kui me autosse istusime, siis ma mõtlesin, milleni ma välja jõudnud olen... Olen jäänud üksinda tutvunud kolledži-ealiste tüdrukutega, oleme teel kolledži peole, mis asub üleüldsegi Iowa City's. Kuni Iowa City'ni polnud mul isegi meeles see, mis nende tüdrukute nimed nüüd olidki. Kohale jõudsime pool 12 öösel. Selles majas nii palju rahvast polnud, kui tolles esimeses. Astusin sisse, kõik jumala kontvõõrad. Liikusin edasi ja siis nägin Taylorit (Taylor, mitte too kutt Tyler)! See oli nii suur üllatus, et tema seal oli! Taylor oli eelmine trimester mu fotograafia klassis ja ta oli ka minu grupis, kui käisime kord nädalas linna peal pilte tegema. Kallistasime kohe jne. Taylor viis mind kohe enda sõprade juurde, tutvustas, et this is an exchange student.

Mingi hetk põrkasin kokku ühe tüdruku Jacey'ga, kes on mu hostvenna parima sõbra eks-tüdruk. Käis eelmine aasta Kennedy's ja on nüüd esimest aastat kolledžis. Sellest hetkest alates, kui ma temaga kokku põrkasin, olin pärast enamuse aja temaga. Tema mind muidugi teadis, ütles kohe, et "I know you! You are the exchange student from Estonia!" Jällegist märk sellest, kui paljud minust kuulnud on. Käisime mööda pidu ringi. Kallistas mind pidevalt ja korrutas: "I like you! We are best friends now." Tüüpiline pidutseja jutt. :D

Ja vahepeal sai ju kell 12 öösel ka, uus aasta. Pole veel nii jamalt uut aastat vastu võtnud. Six, five, four, three, two, one... Head uut aastat mulleVaatasin ringi, kuidas ümberringi suudeldi. Mu hostisa oli juba enne rääkinud, et jälgi hoolega, kelle kõrval sa tol hetkel seisad, ja kui ühtegi cute guy'd peol ei ole, siis 5 minutit enne uut aastat mine vannituppa ja välja tule 5 minutit pärast südaööd. :D:D

Mingi hetk kadus Jacey kuskile ära. Kaotasin ta silmapiirilt. Seisin ühe seina juures ja textisin. Ja siis ma lõin pea vastu ühte seinaäärt ära. Ja minu kõrval olev kutt hakkas naerma mu üle. Ja nii ma tutvusin Gawain'iga, kes on totaalne mustanahaline (sessuhtes, et mõned on ju tumedamad ja mõned heledamad) ja Jamaikalt pärit. :P

Kell oli pool 2, kui hostisa saatis sõnumi, et kell on palju, ma pean nüüd koju tulema. Ütlesin Lexile, et ma pean nüüd koju minema. Me pidime veel ühest kohast ühe tüdruku peale võtma ja tagasisõit võttis ka ju aega. Koju jõudsin umbes pool 3 öösel. Kokkuvõtteks... Mitte just kõige õnnestunum aastavahetus. Ma võtsin riski ja läksin peole, kus ma kedagi ei tundnud. You know, mõnikord tuleb riske võtta. Ma arvan, et kui Asmaa oleks meiega jäänud, siis me oleks ikka veel sinna Wash'i peole jäänud. Aga mõnes mõttes hea ka, et me jäänud, sest ma kuulsin, et naabrid olid politsei kutsunud, kuna terve tänav oli autosid täis. Kõik olid juba pool 1 öösel lahkunud.

Ilusat uut aastat! Nüüd olen juba selle aasta numbri sees Eestis tagasi. ;) Aga ei-ei taha veel mõeldagi selle peale, nüüd jälle elu huvitavamaks läinud.

23 comments:

  1. olen kuulnud, et enamus vahetusaasta õpilased hakkavad lõpuks selles keeles mõtlema, kus nad on. Kas sa mõtled ka omi mõtteid inglis keeles juba ?

    ReplyDelete
  2. Tere, Erle

    Tahtsin öelda, et suuresti tänu sinu blogile tekkis tahtmine minna USA-sse vahetusõpilaseks.
    Niisiis nüüd juba YFU valimispäeval, lepinguvestlusel käidud. Loodan, et saan ikka raha ka kenasti kokku!

    Nii et Suur-suur aitäh imelise blogi eest!
    Palju edu Sulle, Ameerikas!

    Ps. Sinu elu tundub lihtsalt vaimustav. :)
    Ps2. Loen alati suure vaimustusega sinu postitusi. :)

    ReplyDelete
  3. Jah, see on tõsi jutt. Päris alguses, kui siia tulin, tõlkisin veel mõttes eesti keelest inglise keelde ja vastupidi. Enam sellist asja pole absoluutselt. Nüüd tuleb kõik iseenesest. Mõtlen küll mõtteid inglise keeles, pidevalt. Ja kui eestlastega räägin, nt läbi Skype'i, tahaks end tihti inglise keeles väljendada. :D

    Karin, seda on rõõm kuulda! Loodan ka, et saad ikka raha kokku ja kõik läheb nii, nagu lootsid. Aitäh sulle! :)

    ReplyDelete
  4. Heii, ei käi otseselt selle postituse kohta, aga kuna nägin, et elad Cedar Rapids'is siis tekkis küsimus, et oled ka seda filmi näinud:D : http://www.youtube.com/watch?v=d7LkZwnfwfc&feature=channel

    ReplyDelete
  5. Jah, olen näinud seda treilerit. :D Terve hostperega vaatasime. Aga see film pole isegi Cedar Rapidsis filmitud.

    ReplyDelete
  6. Miks sul nii suur nina on?

    ReplyDelete
  7. väga mõnus on Su blogi lugeda :)
    pildid on ka hullult ilusad ja huvitavaid hetki oled pildile saanud... Mis kaamerat ja objektiivi kasutad? osad pildid tõesti nagu filmist ;)

    ReplyDelete
  8. hei, Erle. ma ei mõtle seda üldse pahasti ega miskit, lihtsalt... sa oled enne öelnud, et mõned su tuttavad käivad su blogi lugemas, tõlgivad Google translate'ga vms. et see raseduse jutt... on see kindel, et see kellegi teise kõrvu ei satu?
    ma igaks juhuks :)
    muidu ole tubli edasi :)

    ReplyDelete
  9. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  10. Uau .. your sooo lucky :D
    Mul tuli ka tahtmine vahetusõpilaseks saada , aga ma olen liiga noor veel ;) .
    Hea blogi kuigi sa ei tea mind :D

    ReplyDelete
  11. Mul selline teemaväline küsimus: kus Sulle USAs kõige rohkem šopata meeldib? Et poodide nimed vms. Kui ise seal oleks, siis kulutaks iga sendi vist riietele ja aksessuaaridele:D

    ReplyDelete
  12. üks küsimus kas siis kui sa selle taotlusankeeti täitsid, seal on selline koht kuhu tuleb kirjutada kolme maa eelistused vms. et millised oleks 3 top maad kuhu tahad minna. kas sina kirjutasid 3 erinevat ( kui jah siis millised) või lihtsalt ühe ehk Usa

    ReplyDelete
  13. paljus sul koduseid töösi antakse ?

    ReplyDelete
  14. Vahet pole, mis valikud sa selle 3 maa suhtes teed, sest need ei loe midagi. YFU tahab lihtsalt teada, millised on vahetusõpilaste eelistused. Oma valiku teed siis, kui oled valimispäeva läbinud ja hakkad lepingut sõlmima. Aga muidu üks kindel maa peaks sul peas kinni olema, sest valimispäeval küsitletatakse, kuhu sul soov minna on ja miks just sinna. Kuigi lõplik otsus võib sul ikkagi teine olla. Ma mäletan, et ma panin esimeseks USA, siis Kanada ja Austraalia. Vahepeal ahvatles ka Brasiilia, aga lõpuks katkestasin oma mõtted seal räägitava keele tõttu. Ja USA oli mul ikkagi see suurim unistus.

    ReplyDelete
  15. See, palju sul koduseid töid on, oleneb, millised klassid sa oled valikud. Aga koduseid töid on pidevalt ja siinset õppimissüsteemi kirjeldaks ma märksõnaga 'järjepidevus'. Mingit lebotamist pole. Vähemalt minu koolis.

    ReplyDelete
  16. Haha, ma teen siin sama asja, kulutan peaaegu iga sendi riietele. :D Kuigi ei tea, kuidas ma kõik selle kraami lõpuks Eestisse saan.. :D Lemmikud on Forever 21 (üks populaarsemaid USA-s, see pood on alati inimestest pungil), Rue21, American Apparel, Urban Outfitters, ALDO, Wet Seal. Ning muidugi H&M ja Zara. Aga kõiki neid poode minu kodukandis kahjuks pole ja siin Cedar Rapidsis on üldsegist üsna nigel kaubanduskeskus. Kui kuskil väljasõidul oleme, siis saab suurematesse kaubanduskeskustesse mindud. Ja üks kohalik pood, kust head kraami võib leida, on Von Maur. Aga ühte ma tahaks küll veel öelda... Enne, kui ma siia tulin, olin kuulnud, et siin saab riideid noo võileiva hinna eest. Mina sellega päris päri ei ole. Hea on see, et ALE'd on siin küll võimsamad kui Eestis, ja igast ajakirjade vahelt võid leida sooduskuponge. Ning Rue21-s oli nüüd jõulude aeg nii, et kui su summa oli vähemalt 40 dollarit, said teatud kupongiga (mille said eelmise ostuga kaasa) 20 dollarit alla! Ning Aeropostalis olid umbes 45 dollarit maksvad kampsunid 12 dollarit.

    ReplyDelete
  17. hmm nüüd kustutasid selle abordi loo ära?

    ReplyDelete
  18. Kaua Sa juba fotograafiaga tegelenud oled? Kui alustasid, kas Sul oli siis kohe peegelkaamera või tegid seebikarpidega pilte? Kas Sa kunagi kursustel ka käinud oled või ainult ise õppinud?

    ReplyDelete
  19. Oh, kes seda enam mäletab :D Mulle on pildistada alati väga meeldinud! Juba siis klõpsisin hoolega, kui ma oma esimese seebikarbi sain. Peegelkaamera on mul olnud üle 2 aasta. Enne selle ostu polnud ma varem isegi ühtegi peegelkaamerat käes hoidnud, hehe. Ja täiesti tõsi jutt on nende peegelkaameratega see, et sa hakkad tahtma aina paremat ja paremat aja möödudes. Ma tunnen, kuidas tahaks juba võimsamat objektiivi, sest too praegune on mu jaoks igavaks ja lahjaks muutunud. Peegelkaamera ostuga sain kaasa ühepäevase kursuse, käisin ära seal, räägiti põhilisemad asjad läbi, aga suurt targemaks ei saanud. Ma tahtsin päris kursustele minna, aga kui Tallinnas ei ela, siis on raskem sellist kohta leida, Tartus toimub ainult mingi teatud aja tagant. Aga jah, ma olen sellist tüüpi, kes on absoluutselt kõik ikka ise õppinud harjutades, klõpsides ja erinevaid funktsioone läbi proovides. Nii saabki kõige paremini asjadele pihta. :)

    Ja keegi eespool küsis, mis kaamerat ja objektiivi ma kasutan. Nikon D80 + Nikkor 18-135mm

    ReplyDelete
  20. kas alguses oli raske ka, nt, ei teadnud mõnda sõna või hakkasid mõtlema, et kuidas see lause käis??

    ReplyDelete
  21. Ikka-ikka. Ma ei tea siiani k6iki s6nu, loogiline. Alguses j2in tihti toppama, aga r22kimine ise polnud raske. Kui keegi r22gib millestki, mille t2hendust sa ei tea, tuleb lihtsalt kysida, et mis see v6i too s6na t2hendab. V6i kui ma ei tea, kuidas miskit inglise keeles 6elda, siis pyyan seletada seda esemet v6 misiganes. Ameeriklased kas saavad aru, mida ma 6elda tahan v6i siis ma lihtsalt loobun 'never mind' :D Mu hostema on veel eriti selline, kes kysib mult pidevalt, et kas sa selle v6i tolle t2hendust tead, ja siis seletab. Nyydseks on aeg teinud oma t66 ja r22kimine tuleb palju rohkem iseenesest kui alguses.

    ReplyDelete