Thursday, March 3, 2011

Kaks ja pool nädalat

Esmaspäev, 14. veebruar - Valentinipäev. Päev nagu päev ikka. Ei midagi erilist. Ahjaa, Dalton'ilt sain lille. Pärast kooli oli mu esimene kergejõustiku trenn (pigem ränk jooksutrenn). Siin kutsutakse seda track & field. Räägin hiljem lähemalt sellest. Õhtul sõime perega kodus õhtusööki. Hostema oli mulle ja Adriale väikesed kingitused teinud. Saime mõlemad samasugused asjad: šokolaadid, musta t-särgi kirjaga LOVE, musta-valgega südametega sokid, huuleläige. Ja Taylor Swifti album, mis jääb siiski hostõele. Muide-muide, me (mina, Adria ja eks näis, kes need kaks veel) läheme 29. mail Taylor Swifti kontserdile! Tegelikult see pole veel kindel, aga suure tõenäosusega saab hostema õemees meile 4 tasuta piletit.

Reede, 18. veebruar - Jõudsin kooli ja Ali jooksis kohe minu juurde ning küsis, et mis ma täna õhtul teen jne, kutsus enda poole õhtul. Kuna ma olin suht tõbine, siis ma ei tahtnud väljas trenni kaasa teha. Pärast kooli mõtlesime McKenzie'ga veidikeseks jõusaali minna. Okei, riided sain küll selga, aga jõusaali me lõpuks ei läinudki, ajasime riietusruumi niisama juttu. :D Jõudsin koju, käisin pesus jne. Kell 6 võttis Michael mu peale ja sõitsime otse Iowa City'sse (30 min Cedar Rapidsist). Hellogoodbye kontsert! Rahvast oli rohkem kui tavaliselt. Pealauljal oli hääl suht ära. Viimasena laulsid nad "Here In Your Arms". Nii kui see lugu hakkas, tulid paljud baari tagant ära esinemist kuulama. Ahjaa, kaks meest oleks peaaegu meie kõrval kaklema hakanud. Issand, see oli nagu filmis. Vastamisi olid indiaanlase välimusega mees, kellel oli pikemad juuksed kui minul, ning selline suure kehaehitusega hästi lokkis juustega ja nohikuprillidega kutt. :D Pärast kontserti läksin Ali poole ööseks. Väike rahvas oli koos jälle. Alguses oli tore, aga õhtu lõpuks oli mul tuju suht null, tundsin pettumust ja kurbust. Aga sellest lähemalt me ei räägi, pole enam tähtust. :) Hea meel on mul selle üle, et sain räägitud mõne inimesega, kellega polnud kaua suhelnud. Näiteks Keil'iga rääkisin viimati septembrikuus. Ta terve aeg arvas, et ma vihkan teda pärast ühte kuulujuttu. Just vastupidi, ma olin nördinud, et pärast toda juhtumit me enam ei suhelnud, aga nüüd ok jälle. Hahahaaa, üks naljakas juhtum oli küll! Mingi hetk jalutasin ühest magamistoast mööda ja vaatasin, et Austin juba tukub. Sisenesin sinna tuppa, tahtsin ta üles ajada, et mees, pidu pole veel läbi. :D Toas oli pime. Ta hakkas rääkima, et me polegi rääkinud, et kuidas siis ameeriklased ja eestlased üksteisest erinevad. Hakkasin talle jutustama...  Ja siis astus tuppa sisse Austin!! :D Aga kuna ta nägi, et me olime seal, siis lahkus ka sama kiiresti, kui sisenes. Mul endal hakkas ka kiire minek, sest ma ehmatasin ära. Tõusin püsti. "Okei, ma nüüd jätan su edasi magama." :D:D Ma olin terve aeg arvanud, et ma räägin Austin'iga, ma ei saanud isegi häälest aru, aga ei, see oli Logan. Täpselt nagu filmis noo :D Ma pmst ei teadnudki seda kutti, polnud kunagi varem otseselt suhelnud. Nüüd viskab ta mõnikord high five mulle koolis. :D Kell 4 öösel olime mina ja McKenzie ainukesed, kes veel üleval olid. Ali ema ärkas ka üles, ta pidi kuskile minema. Rääkisime mingi 45 mintsa juttu temaga. Ali ema on tõsiselt laheda suhtumise ja olekuga. :) Sain kell 5 hommikul magama, olin viimane, kes magama läks. Ärkasin kell 7, nii et kokkuvõtteks 2 tundi und.

Vasakult: Rachel, Michael, mina, Allie




"Let's pretend to make out!"

Rachel üritab olukorda imelikuks teha. :D


Rachel, Asmaa, mina

Vasakul on see niiöelda nohikust kutt. :D

Paremal on see indiaanlasest mees. :D


Sheikis oma juustega. :D






Tüdrukud :) Vasakult: Lindsay, mina, McKenzie, Paige, Courtney, Katelyn, Ali 


Lindsay, üks mu lemmikutest tantsijatest ;)

Courtney :)

Courtney & Lindsay

Austin A.

Austin S.

Tyler

Will

Logan

Ali & Will



Lindsay :D


Will & Sean




Tyler & Nick

Nick & mina

Nick

Tyler








Mina ka pildile ära eksinud.

Keil

Lindsay & Paige



Laupäev, 19. veebruar - Ärkasin kell 7 hommikul. Ei tea, miks nii kuramuse vara. Hommikul kell 8 pidin trenni minema, aga ilmselgelt jätsin vahele. :D Ilm oli küll superilus väljas ja ma ei tundud suurt väsimust ka, aga lihtsalt eelistasin hommikupooliku vähe lõbusamalt veeta. Vaatasime kõik filmi "The House Bunny" ja ajasime juttu. Ma küll olin 2 tundi maganud, aga üllataval kombel polnud ma üldse väsinud. Õhtul pidin Michael'iga aega vaatama. Pidime Chili'sse sööma minema. Kui Michael minu poole jõudis, oli ta oma väikevenna Sam'i (2 aastat vanem mu hostõest) ka kaasa võtnud. Et asi ikka võrdne oleks, võtsin ma oma hostõe kaasa. Ei lasknud tal kodutöid lõpuni teha ja pidin vastutasuks ühe ta kodutöö ära tegema. :D Läksimegi siis neljakesi sööma. Nagu "doubledate" :D Naljakas oli. Mina ja Adria istusime kõrvuti, textisime üksteisele. Küsisin, et mis ta Michael'i vennast arvab. Adria ütles, et ta on suht okei. Aga ta oli nii arg, ei rääkinud pea üldse. Michael'il hakkas ühtäkki halb ja ta vennal polnud eriti hea söök. Põhimõtteliselt oligi siis nii, et meie, tüdrukud, pugisime sööki sisse ja poisid vahtisid. Mina ja Adria tellisime veel magustoidu, mida jagasime. :D Pärast õhtusööki läks Sam koju, meie kolmekesi laenutasime filmi "Paranormal Acitivity 2". Toidupoes jne leidub filmide laenutasime masinaid, kust saad laenutada vaid 1 dollari eest. Igatahes, läksime meie poole filmi vaatama. Michael läks mingi hetk koju, sest ta ei tundnud eriti hästi. Mina ja Adria jäime filmi edasi vaatama. Damn, mu meelest oli see film tõesti creepy. Lasin paar kiljet ka. Tüüpiline mina. Mu hostvanemad kutsuvad mind screamer'iks. :D

Pühapäev, 20. veebruar - Hostema isa 80. juubel. Talle korraldati üllatuspidu, millest ta mitte midagi ei teadnud.






Siis kui sünnipäevalaps sisse astus ja rahvast nägi.





Mu hostema paremal ja ta õde vasakul. Jah, mu hostema lõikas oma juuksed maha, aga ainult sellepärast, et juuksed annetusse anda.














Esmaspäev, 21. veebruar - Koolis olid lühendatud tunnid, saime koolist lahti 12:17, nii et pärast kooli ostsime Michael'iga Hy-Vee'st (suur toidupood siin) Hiina toitu ja koogid, ja läksime Michael'i poole. Rääkisime mu empsiga Skype's juttu. Ja Mariga. Tutvustasin Michael'it neile. Naljakas oli. :D Kella 3-ks pidin tagasi koolimajja minema, trenn oli.





Kolmapäev, 23. veebruar - Õhtul käisin Adria'ga (mu hostõde) Justin Bieber'i filmi vaatamas. Kinosaalis oli peale meie veel ainult 2 inimest ja nad ei olnud päris filmi lõpunigi seal. Niisiis kui viimane laul "Baby" hakkas pihta, tõusime mina ja Adria püsti ja hakkasime mööda tühja kinosaali ringi kepslema ja tantsima ja kaasa laulma. :D:D Ahjaa, pileti ostuga oli selline seik, et ulatasin siis oma pangakaardi ja müüja jäi täiega vahtima seda. Mu pangakaardil on sõna EESTI. Niisiis küsis ta mult: "Are you from Estonia?" Kui ma ütlesin, et jah, sattus ta täiega ekstaasi ja ütles: "Tere!" Tuli välja, et see tüdruk oli eestlane ja pärit Pärnust. Ta oli 7-aastaselt USA-sse kolinud. Juba Pärnu hääldamisel oli tunda, et tugev aktsent on juures ja et ega ta eesti keelt suurt ei oska. Maailm on ikka väike. :D

Reede, 25. veebruar - Hostisa ema tuli koos oma mehega nädalavahetuseks meile. Õhtul käisime sushit söömas, mmm :) Oli paar muud plaani ka veel, aga need läksid luhta, aga ma olin niivõrd väsinud ka kogu sellest nädalast ja trennist, et oli isegi hea selline rahulik reede õhtu veeta. Lisaks selle pidin järgmine päev juba kell 7:30 üles ärkama.

Laupäev, 26. veebruar - "Raise the Roof" Show Choir Competition Kennedy's. Sellest teen ma eraldi postituse ka, mul on palju-palju pilte ja videosid. Kella 9-ks hommikul läksime keskastme kooli õpilaste esinemisi vaatama. Adria esines samuti. Umbes 12 paiku läksime Buffalo Wild Wings'i sööma. Kella 6'ks läksime tagasi keskkooli õpilasi vaatama. Koju jõudsime pool 12 öösel.

Buffalo Wild Wings


Hostisa üritas mu kulul sarkastiliselt nalja teha, et kas ma ikka oskan garaažiust lahti teha. Nii siis joonistas ta salfrätiku peale juhendi. Alustas numbritega 0 (!) 1 2... Aga nagu telefoni klaviatuurilgi, 0 asetseb ju kõige all keskel. Nii et väike feil, ja mina oli see, kes naerda sai. :D

Villased sokid, mis mu Eesti emme mu hostemale saatis. Selle terava ninaotsa üle tehti hullult nalja. Hostema mingi lasi, et oh, saab hügieenilise huulepulga veel soki otsa panna. Ja siis sõrmega näppis seda nagu tilu-lilu. :D Ei, aga ta arvas, et head soojad ja mugavad on!


Pühapäev, 27. veebruar - Käisin hostemaga mulle WPA kleiti otsimas. Kuna ma jäin seekord suhteliselt hilja peale selle kleidi otsimisega, siis eriti häid valikuid poodides enam ei leidunud. Kõik olid kirvehindadega ka. Väga lihtsa kleidi soetasin jälle. Ja WPA jaoks ei sätitagi niivõrd palju üles kui Homecomingu jaoks. Proovisin isegi lõpuballi (toimub 14. mail) jaoks ühte kleiti selga. Esimest korda elus panin maani kleidi selga. :D

Praegusel nädalal: Kolmapäeval ja neljapäeval on lõpueksamid, teine trimester saab läbi. Olen viimasel ajal jube hilja magama läinud seetõttu. Lisaks sellele trenn väsitab ka. Neljapäeva õhtul on WPA tants. Kaaslaseks on mul ikka Austin (kuigi ma temaga viimasel ajal suurt suhelnud pole). Meie grupis on seekord 25 inimest, nii et suur grupp. Tants ise algab kell 8, aga ma ei usu, et me selleks ajaks sinna jõuame, sest restoranis on aeg reserveeritud kell 7. Enne seda läheme veel pilte tegema. Tants lõpeb 11 õhtul. Ma oletan, et me läheme veel kuskile edasi, kuigi ei tea ka, ikkagist neljapäeva õhtu, nõmedal päeval korraldati. Ja järgmisel päeval on mul trenn kell 8 hommikul. Ei mingit armu.

Räägin nüüd oma track & field trennist. Olen trennis käinud nüüd 2 ja pool nädalat. Trenn on 6 korda nädalas. Isegi laupäeva hommikuti kell 8. Esimesel nädalal ma küll käisin ainult 3 korda, sest ma jäin tõbiseks neljapäeval. Trenn hakkab pihta kell 15:10. Kestab 17-18ni, umbes sellises vahemikus. Kõik trennid toimuvad väljas. Alguses oli tüdrukuid poole rohkem, nüüd on paljud ära kadunud. Algul oli mingi 60, nüüd on poole vähem. Me oleme ära jaotatud: pikamaajooksjad ja sprintijad. Ma olen sprintija (100 ja 200 m). Iga trenni alguses jookseme 1 miili (1,6 km) soenduseks, siis teeme veel pikalt muid soendusharjutusi ja venitusi. Lisaks peale seda  6 või 8 korda 100 m kiirendusega. Selline üksluine. Ja siis tuleb see rängim osa. Iga päev teeme midagi erinevat. Jookseme, jookseme, jookseme. Näiteks üks päev oli nii: 8x60 m, seejärel 300 m, 45 sek puhkust, 300 m, 45 sek puhkust, 200 m, 45 sek puhkust, 200 m, 45 sek puhkust, 200 m, 45 sek puhkust, 200 m, 45 sek puhkust, 300 m, 45 sek puhkust, 200 m, 45 sek puhkust, 100 m. Ja teine päev: 14x200 m. Ja iga trenni lõpus on veel jõusaal. Ma olen seal tavaliselt pool tundi. Niivõrd läbi võtab, nii palju vastupidavust nõuab. Esimene nädal oli kõige hullem! No üldse ei tahtnud trenni minna. Kõik kohad valutasid ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii raske tundus kõik. Loomulikult oli ka asi selles, et ma olin vormist täiesti väljas, kuna talvel ei tegelenud ma ühegi spordialaga, mõned korrad käisin hostisaga jõusaalis jooksulindi peal jooksmas, aga see oli ka kõik. Laiskus. Nüüd on kergemaks läinud, sest valu läks üle ja olen hakanud nende trennidega harjuma. Õnneks. Ja ilmad on ka ilusamad kui näiteks 2 nädalat tagasi, kui väljas oli veel jõle külm ja lumigi maas. Mitte mingit lõbu ei paku see trenn küll. Võrkpall oli ikka hulga toredam. Eelmine aasta olevat trennid palju lihtsamad olnud, aga see aasta on uus treener ja kõike tehakse topelt. Igapäevaelu on mul nüüd töisem ja õhtuti olen surmväsinud. Ma olen päris mitu korda puudunud esimesel kahel nädalal, aga nüüd tuleb ennast kätte võtta, sest vastasel korral ei saa ma võistlustel osaleda. Esimesed võistlused on juba kahe nädala pärast. Ja ega kui trenn vahele jätta, siis on järgmine kord juba laisem tunne. Sellel nädalal olen iga päev käinud ja ilmad on olnud soojemad kui muidu. Üldiselt on olukord paremaks läinud, aga alguses ma tõsiselt vihkasin seda kõike. COMMITMENT! Kuu aega enne trennide algust sain informatsioonilehe, mis rääkis pikalt ja laialt pühendumisest ja kohustustest. Ükskord läksime mina, hostisa ja Adria välja sööma ning ma võtsin selle lehe kaasa, lugesime seal kõik seda. Nüüd hostisa koguaeg korrutab mulle: "Erle, this is commitment!" Ja no saab ehk vormi ka. :D Sest süüa mulle meeeeeldib! Eriti siin Ameerikas. :)

Mu hostvend, Colin jõuab Uus-Meremaalt koju täpselt mu sünnipäevaks, 11. aprilliks! :) Ja tol nädalal juba neljapäeval või reedel lendame Seattle'sse, mis asub Washingtoni osariigis. Colin'i üks kolledži variantidest asub Seattle'i ligidal ja kuna mu hostvanemad pole ka seal varem käinud, siis läheme väikesele reisile. Pühapäeval lendame mina, hostisa ja Adria tagasi. Colin ja hostema jäävad veel paariks päevaks, lähevad kolledžit külastama. Kevadvaheajal ootab esimesel nädalavahetus ees St. Louis (Missouri osariigis) ja teisel nädalavahetusel Chicago. Mina ja Adria mõlemad võtame sõbranna kaasa. Ma võtan Miranda. Oh jaaaaaa, aeg lendab!

11 comments:

  1. oh ,pikk lugemine , aga läbi sai. :D
    aga ei saanud sellest garaašiukse asjale pihta , äkki seletaksid :) :D

    ReplyDelete
  2. Kes pidudel neid pilte teeb kogu aeg ? :)

    ReplyDelete
  3. Wow, ma ei tea ühtegi vahetusõpilast kes niii palju reisiks kui sina :) hullult veab sul!

    ReplyDelete
  4. su elu on ikka tõeline american dream .. :D tohutult veab sul! Ja seni parim blogi, mida lugenud olen :)

    ReplyDelete
  5. ma lihtsalt armastan su blogi!:)

    ReplyDelete
  6. te michaeliga oskate neid "lets pretend to make out" pilte päris hästi teha juba... pea igas postituses üks selline "lets pretend" pilt ;)

    ReplyDelete
  7. Mega hea blogi! (Y)
    Loen hommikuni koguaeg :D
    aga jahh need "Let's pretend to make out" pildid on ikka parimad :D

    ReplyDelete
  8. Kas su hostvanemad ostavad sulle asju enda raha eest ?

    ReplyDelete
  9. noh nagu kleidi, piletid sinna Miamisse ja New Yorki ja kus mõnusates kohtades te veel käinud olete.

    ReplyDelete
  10. Kõik reisid on jah hostvanemad kinni maksnud, aga riided ja muud isiklikud asjad on mu enda raha eest.

    ReplyDelete