Friday, March 18, 2011

Uue trimestri hooaeg

Happy St. Patrick's Day! Pool kooli oli tänase päeva puhul rohelistes riietes. Oli imeline ilm: päike sillerdas ja venitas vist 18 kraadi ära, mmm, kevad! :) Mul läheb hästi praegu. Keeping busy. Rahulikult olen aega veetnud: väljas söömised, kino, filmiõhtud, kodu... Üks pühapäev vaatasin terve päev otsa "Glee" esimest hooaeg. :D Aga muidu trenn on üks suur osa mu elus praegu.  Mul sai nüüd teine trimester läbi ja käsil on kolmas ehk viimane trimester. Mul oli juba nii kopp ees eelmisest trimestrist, surmigavad tunnid olid.

Kolmanda trimestri tunniplaan:
  1. Sociology (sotsioloogia) - arvatavasti mu lemmikklass, hea päeva alustada :)
  2. US Humanities (kirjandus)
  3. Journal News (kooliajaleht)
  4. US History (USA ajalugu)
  5. Photo 2 (fotograafia 2)
  6. French (prantsuse keel)


Ajaloo õppimine

Kooliajaleht tuli välja tol päeval. Need päevad on mu lemmikud. Siis käime mööda koolimaja ringi ja toimetame ajalehehunnikuid klassidesse.


Mängisime mingit hiina mängu ajalootunnis.




Joodikud siin kõik :D


Esmaspäeval, 7. märtsil oli mul töövarjupäev. Mu hostisa on tuttav ühe fotograafiga, niisiis leppis temaga aja kokku, et ma saaksin minna vaatama, kuidas ta tööpäev välja näeb. See ei vastanud küll mu ootustele, kuid kogemus ikkagi. Käisin ühes suures firmas nimega Nordstrom (Michael'i perekonnanimi muideks :D), mis tegeleb riiete ja aksessuaaride müümisega. Siinne Cedar Rapids'i Nordstrom tegeleb nende esemete laiali saatmisega. Holy smokes, see hoone oli ikka tohutult suur, võttis ikka aega kõndida ühest otsast teise. Fotograafiastuudio on neil kingade, prillide, kottide ja mõningate riietusesemete pildistamiseks, need pildid lähevad internetti üles. Modelle nad siinses stuudios enamasti ei kasuta, küll aga on neil mannekeenid ja stilist. Ma võtsin oma läpaka kaasa ja näitasin ka oma tehtud töid. Sain väga positiivseid kommentaare ja pmst go ahead. :D Ligi 3 tundi veetsin seal aega kokku. Kuid võibolla lihtsalt ei julgenud midagi halba öelda. :D

Trenni kohta nii palju, et väga raske on tihtipeale, aga ma olen muutunud vastupidavamaks, eks ma nüüdseks ära harjunud. Kõige hullem on möödas. Käin nüüd korralikult iga päev trennis. Jama on see, et mul on vasak jalg suht ära. Shin splints (kuidasiganes neid eesti keeles ka ei kutsuta), ja jalalabal, täpsemalt kanna ja hüppeliigeste juures (sorri, ma ei tea sellistest nimetustest suurt midagi :D), on üks teatud punkt, mis annab valu tunda, isegi lihtsalt liigutades, treppidest käies jne, rääkimata siis veel trenni tehes. Üks päev pärast trenni läksin ühe treeneri juurde, kes tegelebki vigastustega, masseerib jne. Seal olid kaks kutti, üks nendest tuli ligidale, uuris ja katsus mu veepudelit ning ütles: "This is the coolest water bottle I've ever seen." :D See selleks... Treener rääkis, et mul on kõrge jalalaba, mis tekitab seda pinget. Nii et nüüd enne trenni pean minema tema juurest läbi, paneb mu jalale sideme ümber, ehk leevendab siis. Üks abitreener on 11. klassi poiss nimega Colton, keda tean juba varasemalt. Ta rääkis mulle, et ma olevat kiiremate tüdrukute top 8 seas. Treener oli minu kohta öelnud: "Erle is pretty fast, but she quits a lot." Tõsi... Mul kaob igasugune power väga ruttu ja siis ma jätan jookse vahele. Mul on kiirust ja vastupidavust alguses, aga siis kõik kaob, väsin ruttu. Selles osas olen ma väga nõrk. Ükskord trennis tundsin, nagu mu jalad ja keha oleksid surnud. Kukkusin vahetult pärast finišijoont, vasak põlv marraskil. Teisipäeval, 15. märtsil olid esimesed võistlused, mis toimusid siseruumis. Kuna need leidsid aset ühe tunni kaugusel, siis pärast viiendat tundi saime koolist ära ja läksime bussi peale. Võistlustel hästi ei läinud. Kohale jõudsime enne 4, aga mu esimene jooks ei alanud enne kui alles pool 8 õhtul. Algul pidin olema kahes jooksus: 200m ja 4x100m. Siis treener ütles, et ma jooksen ka 4x400m. Õh, vihkan seda. Lõpuks jooksin ikkagi kaks jooksu, sest 4x100m jäi ära, treener ajas miskit sassi. Jess, mu lemmikjooks jäeti ära. -.- Ma olin nii külm ja kange kuidagi, närvis muidugi, ikkagi esimene kord. Jalad olid nagu välja surnud. Ja just tol päeval oli mu vasak jalg jube valus. Mu hostvanemad tulid mind vaatama ka. Pool 11 õhtul jõudsin koju. Järgmisel päeval trennis läksime basseini, tegime jooksuharjutusi vees. Mõnus vahelduseks.







Ma polegi veel mainud, et Takako, vahetusõpilane Jaapanist, saadeti koju. :( Miks? Teate, selle kohta on sada erinevat versiooni. Minu käest küsisid niivõrd paljud, et miks Takako küll koju saadeti. Ütlen kohe ära, et Takako organisatsioon ei olnud YFU. Mulle rääkis Takako ise, et Kennedy (kool) saatis ta koju, sest Kennedy arvas, et koolis võivad olla mõned niiöelda pahad õpilased, kes võivad talle midagi teha. Aga see ei kõla kohe üldse loogiliselt. Kooli peal olid suured kõlakad, et Takako jäi alkoholi joomisega vahele, aga ma tean, et see pole ka tõsi. Oli midagi, mille vastu Takako oma organisatsiooni reeglitega eksis, aga ma ei tea mis. Täpselt paar päeva enne lahkumist rääkis ta, et kavatseb oma hostpere vahetada, ja siis paar päeva hiljem saatis meile, kõigile Kennedy vahetusõpilastele, Facebookis kirja, umbes: "I still can't believe i just left Cedar Rapids, i'm gonna leave America in two hours, i'm gonna miss you guys. :(" Meil kõigil oli nii, et "Whaaaaat??" Nii et väga segane värk. Takako isegi helistas mulle korra otse Jaapanist, aga mul oli telefon tol hetkel hääletu peal ja ei märganud.

6. aprillil pidin minema B.o.B kontserdile Iowa City'sse (kus ma ikka alati kontsertitel käinud olen). Mõni päev pärast pileti ostu tühistati kogu üritus. Kahjuks. :(

Reedel, 18. märtsil on viimane koolipäev ja siis algab nädal aega kestev kevadvaheaeg. Reedel lähen arvatavasti Night Storm Party'le jälle. Laupäeval sõidame St. Louis'isse. Tagasi tuleme esmaspäeval. Ega mul ongi ainult mõni vaba päev, sest neljapäeva õhtul/reede hommikul läheme Chicagosse. Ööbime ikka hostisa ema juures nagu eelmine kordki. Algul pidi Miranda minuga kaasa tulema, aga ta ikkagi ei saa tulla, kuna ta boss tahab, et ta laupäeval tööl oleks. Aga ma otsin uue kaaslase.

Olen vist ametlikult peanut butteri sõltlane. See ei ole hea, üldse hea. Nädal aega suutsin ilma olla, aga armastus siiski võitis. :/ :D Arvatavasti palun hostvanematel minu pärast need kodus ära peita, nii et ma ei teaks, kus need asuvad. Eks nad välja mind veits naera, but I'm dead serious. :D

Need mõlemad praegu kodus.


3 kuud veel jäänud! Crazy värk!

Päikest teile! :)

27 comments:

  1. Meil siin Eestis oli ka vahepeal töövarjupäev...see oli suuper päev...minul lausa kolm päeva :D

    ReplyDelete
  2. Glee - Hell yea! :D

    ReplyDelete
  3. Takako perega kõik korras ikka? Tsunaami ja värki?

    ReplyDelete
  4. Tubli :)
    Kuna tegelen ise kergejõustikuga, siis kuidas Ameerikas tulemused on võrreldes eestlastega, näiteks mis su 200m aeg oli, kui küsida tohib :)?

    ReplyDelete
  5. See hüppeliigese juures on kannakõõlus (ka Achilleuse kõõlus) ja tõesti huvitav on lugeda, kui ise ka tegelen kergejõustikuga. Aga äkki on kuskil netilehel need tulemused kirjas?

    ReplyDelete
  6. Kas see vastab tõele, et ameeriklased lühikesed? Kui pikad nad on umbes?

    ReplyDelete
  7. Mida see peanut butter endast kujutab, kas seda määritakse saia peale?

    Aga äkki tõesti see jaapnlane läks maavärina/tsunaami tõttu koju, äkki sugulased said viga ors.? Samas tekkis küsimus, kas teda ei ohusta see tuumajaama katastroofi värk... oleneb kus kandis ta muidugi elab.

    ReplyDelete
  8. maitea kas meil siin Eestis ei müüda õiget peanutbutterit, või ongi see selline soolakaspähkliollus :D?

    ReplyDelete
  9. JUST NIIII, GLEE IS FUCKING AWESOME ! : ))

    ReplyDelete
  10. Kui tihti teil see koolileht ilmub?

    ReplyDelete
  11. Eestis müüakse ka peanutbutterit, yummmmmmmmmy

    ReplyDelete
  12. Plaan on Steve Aoki kontserdil pilte teha/filmida ka?

    ReplyDelete
  13. Eestis on jaa peanut butterit. aga kui seda nüüd Jifi omaga võrrelda siis maitseerinevus on päris suur. seda sinist pole veel saanud kahjuks. aga ma olen ise ka peanut butterist täiesti sõltuvuses haha. eriti hea kui panna veel saiale moosi ka ja siis ahju, või enne saiad ära röstida:)
    ma vaatan et päris tublisti tegeled spordiga ka. ma usun et selletõttu ei pea sa peanut butterist loobuma:D ega Eestis nii häid asju pole, nii et söö kõike mida süüa annab seal:D oled sa Reese's peanut butter cups ka söönud? või Reese's pieces? eriti head asjad ikka:)
    anyways.. kiidan jätkuvalt su blogi!:)
    ole tubli!

    ReplyDelete
  14. Tere erle! :) mulle väga meeldib su blogi lugeda. su pildid on ka väga ägedad ja tore et sa nii palju neid teed , aga ma ei saa aru miks sa sellise tibi näoga alati jääd kui teised naeravad ja teevad naljakaid pilte sis sina oled seal nagu mingi kukupai. sa oled muidu kena tüdruk aga nina on kole suur. ja sul on kena naeratus nii et kasuta seda! aga muidu väga lahe elu tundub sul seal ;)

    ReplyDelete
  15. Eino ausalt, kui anonymous sulle midagi ei meeldi, siis ära loe ja ära vaata. Mis tähendab tibi näoga? Mis näo sa ise teed, kui keegi sinust pilti teeb? Teen mingi lollaka näo ette endale ja arvad,et see on siis lahedam? Ma arvan, et enamus ikka naeratavad pildil :) Oh kuidas tahaks näha, milline sa ise oled !

    ReplyDelete
  16. no see oli lihtsalt mu arvamus ja ma arvan et ma jään palju normaalsemalt pildile. ja ma ei mõelnud seda et ta peaks mingi lollaka näo tegema lihtsalt et teised kõik naeravad ja tundub et on lõbus sis tema on nagu mingi .. ma ei oska öelda , kahtlane igatahes. tahaks näha miuke sa ka oled!

    ReplyDelete
  17. ma tahaks teada kui vana Erle on :D

    ReplyDelete
  18. Su blogi on parim, erle! :)
    Ja minu arust näed sa iga pildi peal super välja ! ;)

    ReplyDelete
  19. Oh my kui palju küsimusi ja mis arutelud selle ajaga, mil ma ära olen olnud. :D Kõigepealt tahan ma tänada nende heade sõnade eest! :)

    Ausalt öeldes ei tea ma ise ka täpselt, et mis jooksuajad mul olid. Ma isegi ei taha teada neid esimese võistlusi omi, sest mul läks jube halvasti tookord. Järgmine kord ehk. Samuti ei tea ma, kas tulemused kusagil internetis üleval on. Aga kui olen rohkem kursis, siis võin öelda. Seda võin ma öelda, et Ameerikas on väga-väga häid sportlasi. Sport on väga tähtsal kohal. Sport ongi koolis see, mis toob seda tuntust ja uhkust. Mul nüüd vasak jalg nii ära, et ma ei saanud trenniski kaasa teha, et ma ei tea, mis saama... Sellel laupäeval on uued võistlused, aga ma olen Chicagos sellel ajal.

    Takako lahkus juba enne, kui kogu see värk Jaapanis pihta hakkas. Aga temaga on kõik korraks õnneks! Takako kirjutas FB-s ühele nii: "i am okey, thanks for asking me!:) its still shaking though. no food, no water, no lights, no gasoline and kerosene. ive not been taking a shower for 1week! im also worried about being exposed to radiation...its just horrible:(" Nii et asjalood on siiski väga halvad ja kurvad.

    See, et Ameerikas olevat lühikesed inimesed, ei ütleks, et tõele vastab. Ka Eestis on nii lühikesi kui ka pikki inimesi igal pool. Siin samamoodi. Siin on nii palju kultuure ja rahvusi üheskoos, et kogu see rahvastik on üleüldiselt väga kirju. Siin näeb väga erinevat sorti inimesi iga päev.

    Koolileht ilmub kord kuus, iga kuu viimasel reedel.

    Ma olen ka enam kui kindel, et see Eestis müüdav peanut butter EI ole sama mis Ameerikas. Peanut butterit määritakse koos moosiga (mitte nüüd pannkoogimoos, nt ma siin söön koguaeg sellise tsipa hapukama viinamarjamoosiga) saia peale. Aga mulle meeldib niisama purgist ka süüa. :D Mu hostisa peitiski nüüd peanut butteri purgi mu eest ära. :D:D

    Reese's peanut butter cups! Jaa-jaa! Need lausa sssulavad suus :D Üldse igast Reese's tooted on jube head. Mulle meeldivad need hommikuhelbed Reese's Puffs ka.

    Steve Aoki'le vast ikka võtan kaamera kaasa. ;)

    Ma olen 17, vähem kui kuu aja pärast saan 18.

    ReplyDelete
  20. Takakost on küll väga kahju! Loodan , et olukord muutub varsti seal paremaks.

    Jõudu sulle ikka blogi kirjutamisega, erle ! :)

    ReplyDelete
  21. Kui kaua teie söögivahetund kestab?

    ReplyDelete
  22. täiestilõpp, lugesin just kuskil 5 tunniga kui mitte enam ajaga, su blogi läbi ja olen nii vaimustuses sellest kõigest :) Pildid on tõesti ilusad. Loodan, et Sul läheb edaspidi ka hästi!

    ReplyDelete
  23. igatsed juba eesti rahvast ka ? sa ära ei tüdine seal ? (pole halvasti) ja sul seal ameerikas mõni riid on ka olnud perega seal? kas see hostõde on su peale kade olnud? & kust sa sellise vinge digika oled saanud ? :O , ilgelt meeldib.

    ReplyDelete
  24. ega selliseid digikaid ei müüdagi eestis ka ega midagi, siiski nii ime-vidin ju ! ma ise pole ka kunagi poes käinud, nagu sinagi vist.. catman

    ReplyDelete
  25. Anonymous: Söögivahetund kestab pool tundi.

    Marianne: Tohohh, nice job :D Olen meelitatud. Aitäh sulle! :)

    Catwoman: Igatsen küll Eesti rahvast! Oma sõpru ja perekonda. Ameeriklased on sellised võltsid, enamasti. Alguses oli kõik uus ja huvitav, kuid paari kuu möödudes on elu suht nagu elu ikka, tekib rutiin ja nii. Tüdimust ei ole, sest pmst alati on, mida oodata. Mitte ühtegi riidu pole ei pere ega ka hostõega olnud. Mu hostvanemad on hullult rahulikud ja mõistlikud inimesed, ei mingit karjumist vms, siin peres on RÄÄKIMINE. Pole veel nii rahulikku perekonda näinud. Ma arvan, et ükskord oli küll hostõde mu peale veits pahane, kui ma üritasin talle sirgendajaga lokke teha, ja põletasin tal juuksesalgu täitsa ära, ning pärast tuli terve salk üldse peast ära. :D:D Kaamera sain ikka poest, kahjuks niisama sülle ei kukkunud. :D Peegelkaamerad on nüüdseks tõesti üsna tavaline nähtus.

    ReplyDelete
  26. "Rahulikult olen aega veetnud: väljas söömised, kino, filmid, kodu... ja Martise :). "

    ja Martise? ei saagi aru, kas see nüüd nimi või mis see on :D

    ReplyDelete
  27. Usun jah :D:D See on nimi. Aga ma ei räägi sellest lähemalt, vähemalt mitte praegu, sest selle ajavahemiku sees on juba suuri muutusi toimusid, ta pidi ootamatult kooli vahetama, mis ei ole tore.

    ReplyDelete