Wednesday, April 20, 2011

Minu 18. sünnipäev

Esmaspäeval, 11. aprillil oli minu 18. sünnipäev. Ameerikas ikka alaealine. :D Uuh, pikk päev. Ma arvan, et ma ei valeta, kui ütlen, et koolis sain rohkem kommentaare oma kleidi (mul oli seljas erkkollane kleit) ja välimuse kohta kui et õnnitlusi. :D Sest eks ta loogiline ole ka, et inimesed lihtsalt ei teadnud, et mul sünnipäev on. Terve kirjanduse ja prantsuse keele klass laulsid mulle. Kui ma kirjanduse klassi jõudsin (olin veel peaaegu hiljaks jäänud) ja maha istusin, siis õpetaja ütles kohe, et täna on Erle sünnipäev, laulame talle nüüd kõik. Ja siis ta käskis mul püsti tõusta ja keerutada, sest ma nägin tema meelest välja nagu sünnipäevatort ise. :D Ajakirjanduse klassi viisin banaani-šokolaadi muffineid, mis olid kaetud peanut butter'i kreemiga ja kõige tipuks veel šokolaaditükid. Sain palju kiitusi jälle. Olid tõesti piece of heaven. :D

Pärast kooli läksin trenni. Trennis läks mul tuju täiega alla. Väga lihtne trenn oli, aga mul lõi jalgadesse järjekordselt niivõrd suur terav valu sisse, et ma ei saanud enam trenni edasi teha. Ja see ajab mind marrrru. Tõesti ajab vihale. Ma tahaks joosta, ma tõesti tahaks. Aga tundub, et mu jalad ei lähegi suurt paremaks. Loomulikult ei saa ma ka võistlustel siis ju osaleda.

Kui koju jõudsin, oli mul umbes tund aega enne õhtusööki. Lugesin ka õnnitlusi nii Facebookis kui ka siin blogis. SUUR AITÄH KÕIGILE!! :) Samuti vaatasin videot, mille mu sõbrannad Eestis tegid. Uhhhh, see tegi mu tuju automaatselt palju-palju paremaks. Olin omaette oma toas ja lihtsalt naersin kõva häälega, samal ajal voolasid pisarad. Niiiiiiii ootamatu ja armas!

Asmaa, mina & Michael

Asmaa & mina





'
Minu toodud muffinid :p

Haha, Allie & Shane, how cute!


Asmaa maotaltsutaja rollis ja Michael madu mängimas. :D

Fotograafia õpetajalt.

Prantsuse keele õpetajalt.

Selle tegi mulle üks tüdruk Carolyn mu prantuse keele klassist.


Kell pool 7 tuli Michael mulle järele. Läksime Targetisse (suur toidu- ja segakaupade pood) Asmaa't külastama. Alguses pidi Asmaa ka meiega õhtusöögile tulema, aga kahjuks pidi ta tööl olema tol õhtul. Niisiis läksime talle lihtsalt kiirelt hey ütlema. Pärast seda sõitsime mina ja Michael Iowa City'sse (u pool tundi Cedar Rapidsist). Teel sinna avasin Michaeli kingitused. Sain kaelakee ja Colorado College'i (kuna Michael läheb sellesse kolledžisse) pikkade käistega pluusi. Sõime üpris peenes restoranis. Mina tellisin sushi ja Michael lihaprae. Muud midagi Iowa City's ei teinudki.

Siis, kui Asmaa't tema tööpostil külastasime.

Michaeli poolt.

Restoraniesine tänav.








Eelroog.




Sõitsime tagasi Cedar Rapidsisse. Läksime toidupoodi ja valisime mulle sünnipäevatordi välja. Küll võttis ikka aega see väljavalimine... :D Me mõlemad tahtsime key lime pie'd ja poodi jõudes avastasime, et key lime pie asukohal oli tühi koht. Niisiis pidime midagi muud valima. Kook lõpuks valitud, läksime minu poole seda sööma. Mu hostvanemad ja hostõde ühinesid samuti. Kell oli peaaegu 10 õhtul, kui hakkasin lõpuks oma kinke avama. Mu hostvanemad kinkisid mulle digikaamera. Isver, ma oli nii üllatunud!!! Ma ei kohe üldse oodanud sellist kinki! Korrutasin: "Are you serious??" :D Mul on endal küll peegelkaamera, kuid see on selline suur ja kohmakas, et tihtipeale on seda lihtsalt tüütu igale poole kaasa vedada. Niisiis olen ma päris mitmel korral hostvanemate digikat laenanud. Ja nüüd nad siis kinkisid mu päris oma digika. Woah... Muid väiksemaid kinke oli veel: 2 paari plätusid, Starbucksi tass, sõrmus, väike pidulikum kott.

Kook :D Sisemuseks oli selline šokolaadipudingulaadne värk. Eluheaaa!

Enne kingituste lahti tegemist.





Starbucksi kruus oli rätikute sisse mässitud, mis ajas hirmsasti naerma. :D


Kingitused.


Michaeli kingitud kaelakee.


Michael läks pärast 10 koju. Kella 12-ks öösel läksime lennujaama mu hostvennale Colinile vastu. Tal oli lennujaamas vastas terve suur punt sõpru. Colin ei sõitnud koju isegi mitte meie autoga, vaid sõpradega. Kõik ta sõbrad tulid mõneks ajaks meie juurde. Mingi 2 ajal öösel läksid minema. Tol õhtul ma Coliniga suurt juttu ei saanudki ajada. Ka mitte järgmistel päevadel, sest ta oli alatihti kodust ära.

Veel neljapäevalgi mõned kergejõustiku kutid trennis karjusid: "Happy late birthday!" :D Ja teisipäeval tõi üks mu trennikaaslane mulle terve peanut butter'i purgi. :D Haha, kõik teavad, et mul on suur armastus peanut butter'i vastu. :D

***

Tegelikult on mul veel palju-palju muud juttu ja pilte, aga mul pole lihtsalt viimasel ajal üldse aega enam. Elu on nüüd kiireks läinud. Aeg läheb lennates! Täpselt 2 kuud veel jäänud! Sünnipäevanädalal juhtus niivõrd palju asju. Iga päev toimus midagi. Nüüd käin ma hostvennaga, kellega saan nüüdseks tõeliselt hästi läbi, igal pool kaasas. Alguses arvasin, et okei, see saab suht awkward olema, esimesed päevad me suurt ei rääkinudki, aga nüüdseks on kõik väga chill. Ta on lihtsalt niivõrd easygoing inimene ja hirmus jutukas. Ma olen tähele pannud, et kui me tema sõpradega oleme, siis ongi tema just see, kes hoiab vestlust üleval. Ta on selline... crazy. Teeb igasugu hulljulgeid asju, ei hoia end tagasi, läheb vooluga kaasa, ei püsi absoluutselt paigal. Naudib elu. Tema vaated elule on äärmiselt teistmoodi. Ta rääkis, kuidas ta ajaks lihtsalt palju raha kokku, et see ära anda nendele, kes seda tõeliselt vajavad. Sest näiteks Uus-Meremaal elas ta peres, kellel polnud tihtipeale isegi mitte söögiraha, ta maksis paljud asjad enda raha eest. Ülbusest on asi kaugel, ta on tõesti sõbralik ja lahke. Mul on nüüd pmst isiklik autojuht samuti. :D Kui ta sõbrad külla tulevad, siis ei tule neid mitte paar tükki, vaid terve tosin. Õnneks tean ma enamus ta sõpru, pole vähemalt võõrad. Poiste seltskonnad on üleüldse palju lahedamad.

Nädalavahetus oli pikkkkkk. 

Reede, 15. aprill - Magama sain kell 6 hommikul. Olin Colini ja ta sõpradega terve aeg. Ööbisime ühe ta sõbra pool. Enne ta sõbra poole minekut tahtsime ühelt peolt läbi käia. Nii, läksimegi. Auto pidime kuskile ei-tea-kuhu jätma, sest terve tänav oli paksult autosid täis. Vot see oli nagu filmis! Inimesed lihtsalt vooooooolasid ühes suunas sinna ühte majja. Niiviisi pundis kõndisid kõik tänaval. Maja oli suur ja uhke. Juba väljast oli näha, kui palju rahvast seal oli, sest majal olid seinasuurused klaasist aknad. Aga me lahkusime pmst kohe, kui sisse astusime, kuna liikvel oli jutt, et mendid tulevad. :D Ülejäänud õhtu oli ka sama põnev. Kell 5 hommikul sai veel "Sex Drive" vaadatud. :D

See räppiv kutt videos on osav. ;) Keegi üsna alguses karjub: "Estonia! Estonia!", et ta midagi minu kohta räpiks. :D
1:50 - "... I got this shit from Estonia."
Millalgi alguse poole räägib ta minust veel, ütleb midagi mu nime kohta, et keegi ei oska mu nime öelda. :D


Brodyga ;)

Ma usun, et hommikul oli päris mõnus peeglist vaadata. :D

Tõestus, et hommikul lumi maas oli.


Mulle meeldis see maja ja detailid, nii et mõned suvalised pildid. :D










Laupäev, 16. aprill - Hommikul kell pool 9, kui üles ärkasin, vaatasin aknast välja ja ei suutnud oma silmi uskuda. Lumi oli maas!! Mida asja?! Alles eelmisel pühapäeval oli ligi 30 kraadi sooja ja nüüd järsku lumi maas. Õnneks sulas see kohe ära, aga siiski. Nüüd ongi viimased päevad nii külmad ja vihmased olnud. Läksime Donutland'i, ostsime terve tosin sõõrikuid. :D Tol päeval oli Springville'i prom, kuhu ma tolle Soome vahetusõpilase Samiga läksin. OMG, see oli täielik FEIL... Mul oli nii igav. :D Räägin sellest kunagi hiljem, teen eraldi postituse, sest mul on pilte ka lisada. Poole 2 paiku öösel textisin Colinile, et ta mu ära päästaks sealt. Läksime Paige'i sünnipäevapeole edasi. Mul oli nii kahju, et see ball tolle peoga samal päeval oli, kuid mul on hea meel, et ma lõpuks siiski kas või natukeseks sinna jõudsin ja kõiki nägin. :) Kella 4 ajal jõudsime koju. Olime kolmekesi: mina, Colin ja Will (Colini sõber). Ahjaa, garaaži ja toa vaheline uks oli kinni. Seega pidime ukse taga kopsima ja kodutelefonile helistama, alles siis ärkasid hostvanemad üles ja lasid meid tuppa. :D

Pühapäev, 17. aprill - Hommikul magasin kaua. Michael oli mulle juba kell pool 9 textinud ja siis veel teist korda veerand 12 ning kell kolmveerand 12 otsustas lõpuks helistada. Me pidime kokkama tol päeval, aga kuna ma magasin, siis ma ei vastanud ka talle. Niisiis oligi ta mures, et kas ma olen ära unustanud või mis värk on. :D Ärataski lõpuks mu oma kõnega üles. Ajasin end siis voodist püsti, läksin alumisele korrusele. Colin magas veel, Will oli aga üleval. Kutsusin Willi eelmisest hommikust järelejäänud sõõrikuid sööma, ajasime köögis juttu ja äratasime Colini üles. Kell 1 tuli Michael minu poole. Kokkasime EESTIMAIST TOITU! Alguses otsisime retseptid välja, seejärel läksime poodi vajalikke asju ostma ja ülejäänud mitu tundi veetsime köögis. Tegime kartulit ja hakklihakastet ning juustukooki kondenspiimaga. Colin ja ta sõbrad tulid täpselt sel hetkel koju, kui me sööma hakkasime. Katsin ilusti laua ja sõime nagu ikka kombeks on. :D Kõigile väga meeldis! Colini sõbrad ütlesid ka: "This is delicious!" Colin tahtis, et ma seda hakklihakastet mõnikord veel teeks. Pärast tuli veel punt sõpru ning mina ja Michael hängisime veidikest aega koos nendega. Colin ja ta sõbrad panid peaaegu terve koogi hiljem nahka. :D Õhtul sai veel filmi vaadatud. Magama läksin kell 1 öösel.













Selline oli meie söömaaeg. :D Too tagumine kutt on Colin, ees vasakul Will ja paremal Michael. Sean ühines ka meiega üsna pea. Teised sõbrad jäid toidust ilma. :D








Homme ehk kolmapäeval, 20. aprillil lendame ära Seattle'sse, mis asub Washingtoni osariigis. Ära oleme pühapäevani. Peamine põhjus, miks me sinna läheme, on see, et Colin läheb kolledžit külastama. Nii et sellel nädalal pole mul võimalust rohkem blogi kirjutada. Mulle endale ka ei meeldi, kui nii pikad vahed sisse tulevad, sest muidu ma ei mäleta enam nii detailselt, aga varuge kannatust. :)

Kell on jälle juba pool 1 öösel. Oeh, viimasel ajal pole üldse magada saanud. Pole ime, et ma siis isegi koolis töö tegemise ajal peaaegu magama jäin. :D