Tuesday, August 9, 2011

MICHAEL EESTIS: 1. päev - saabumine

Michael saabus Eestisse 21. juulil. Ta tuli lendudega Cedar Rapids - Chicago - Stockholm - Estonia. Selle asemel, et Stockholmi lennujaamas 7 tundi lihtsalt passida, võttis ta kätte ja läks rongiga mõneks tunniks vanalinna uudistama. Mina ja mu vanemad olime tal Tallinna lennujaamas vastas. Nii imelik oli. :D Esiteks see, et ta on tõesti Eestimaa pinnal. Me rääkisime sellest USA-s nii palju, et võiks ja võiks ja nüüd lõpuks saigi teoks! See oli tõsiselt imelik, et ma olen tagasi kodumaal ja Michael on siin minuga. Teiseks oli imelik jälle inglise keeles suhelda. Terve need 13 päeva oli mu ametiks tõlk. Lasin eesti ja inglise keelt nii segamini, kui veel saab. Vahepeal hakkasin vanematega ka inglise keeles rääkima, nii kogemata. :D Mu isa ei oska inglise keelt põhimõtteliselt mitte sõnakestki ja siis ta koguaeg jahus, et Erle, tõlgi talle see ja too. Üleüldse selle keele ja suhtlemisega sai terve see nädal päris palju nalja. Mu isa lasi nagu viipekeeles, käte ja jalgadega. :D:D

Igatahes Tallinnasse sisse me seekord ei sõitnud. See pidi jääma reisi lõpuks. Hakkasime mu kodulinna Põltsamaa poole sõitma. Enne käisime ka teeäärses Viikingite külas söömas. Talle hakkas Limpa limonaad meeldima. Imelikuks pidas ta seda, kui palju me Eestis mulliga/gaseeritud vett joome. USA-s juuakse ainult tavalist gaseerimata vett jääga. Ta oli Stockholmis niivõrd halva maitsega gaseeritud vett joonud, et algul ta lausa hoidus sellest Eestis olles. Kui talle lõpuks kõige tavalisemat ilma maitsega gaseeritud vett andsin proovida, siis reisi lõpuks hakkas talle lausa meeldima, ütles, et hea jahutav on. 

Ülejäänud terve tee Michael põhimõtteliselt ainult magas. Kui me meelega läbi Põltsamaa sõitsime, et ta ülevaate saaks, vajusid tal isegi siis silmad kinni. Vaene poiss oli väsinud. Arvata võib ka. Kui lõpuks koju jõudsime, tegime talle kiire ringkäigu majas, näitasime, kus miskit asub. Michael sai omale oma toa ka, minu toa kõrval. Hiljem tegime mu hostperele paar tervitusvideot, k.a. õnnitlusvideo mu hostisale, kellel oli 23. juulil sünnipäev. Üks lause, mis hostisa mu videole vastates kirjutas: "I thought of you today because I ate at Taco Bell for lunch! We miss you." Nii armas. Ma nii hästi mäletan, kui me kahekesi koos Taco Bell'is käisime. See on niivõrd tuntud kiirtoidukoht (tuntud tacode poolest of course) ja lõpuks alles millalgi kevadel oli esimene kord, kui ma seal ära käisin. Tulime just hostisaga mu kergejõustiku võistlustelt. Ta küsis, et kuhu ma sööma minna tahaks. Ma ütlesin kohe: "I've never been to Taco Bell!" Mu hostema vist ei läheks sinna niimoodi, aga hostisa on minuga ses suhtes sarnane, et talle meeldib ka niimoodi patustada, samamoodi iroonitseda ja tema pärast sain ma Diet Coke/Pepsi nakkuse, mis siiski Eestisse jõudes ära kadus. :D

Järgmisel päeval algas sõit Lätti-Leetu.







2 comments:

  1. võiksid enda hostisa õnnitlusvideo siia lisada

    ReplyDelete
  2. Kahjuks ei saa, sest tegin otse veebikaga Facebooki seinal.

    ReplyDelete