Monday, December 26, 2011

MICHAEL EESTIS: 9. päev - Tartu

Hommikul ärkasime kolmekesi (mina, Michael ja Taavi) mu korteris ja tegime hommikusöögiks pelmeene (mida Ameerikas ei leidu). Võtsime külmikust välja ka pooliku Vana Tallinna, mis oli poolenisti ära jäätunud ja nägi välja nagu jäätis, mida pidi lusikaga sööma. :D Michaelist sai vist ametlikult Vana Tallinna austaja. ;) Ülejäänud hommiku loivasime ja meenutasime eelmist peoõhtut. Üks videoklipp sai ka tehtud, selle olen ma juba eelnevalt postitanud siia. Michael räägib seal sellest, mida ta Eestist siiani arvab.

Mingi aeg saime Maritiga kokku ja suundusime linna. Näitasime Michaelile Raekoja platsi ja selle ümbrust. Jäljendasime ühtesid paljaste nokudega kujusid nii, et Michael võttis ka end keset kõnniteed kujude kõrval bokserite väele. Nii ta seal seisis pulksirgelt, püksid maas ja ise jumala tõsine. Suht priceless oli. :D Seejärel sõitsime Lõunakeskusesse. Michael sattus kettasse lemmikloomapoest, kus asus ka minizoo. Ma olin talle lubanud, et viin ta sinna. Ilmtingimata sai sellest tema lemmikpood. Ning otseloomulikult käisime ka Mäkis. :D Ameerikas saab vähemalt ketšupit tasuta ja jookide puhul kehtib refill. Kõhud burksist ja McFlurryst täis, sõitsime tagasi kesklinna. Jäime kolmekesi: mina, Michael ja Marit.

Michaelil tekkis kinnisidee, et tema tahab endale hirmasasti seda A. Le Coq'i klaasi. Edasine toimus nii: istusime maha ühte välikohvikusse, Michael tellis omale klaasi A. Le Coq'i, tiksusime seal nii kaua, kuni Michael sai oma klaasi tühjaks joodud, siis pidasime valvet, et klienditeenindajad meid ei näeks, õigel hetkel pistis Michael klaasi kotti ja seejärel tõmbasime uttu. :D Ühesõnaga Michael näppas kohvikust õlleklaasi ära. :D Aga mis kõige parem... Tegime siis pildi ka selle klaasiga ja 20 minutit hiljem läks see klaas kotis katki. :D:D Õhtul rääkisime selle loo oma vanematele, kes andsid Michaelile ühe meie enda A. Le Coq'i klaasidest. Nii et õnnelik lõpp siiski. :D Enne kui Marit meid bussijaama saatis ja me Michaeliga bussi peale läksime, ostis Michael Kaubamaja ees müüvalt vanaproualt lilled, et need mu emale viia. Bussi peal oli tükk tegemist, et õied küljest ei kukuks ja lill ikka tervena püsiks. :D Ülejäänud õhtul tegelesime oma asjadega, Michael blogitas jne.


Jäine Vana Tallinn :P

Mina, Taavi ja Marit


Michaeli ja Taavi fotoshuut :P




Veits kino ka :D

Priceless :D


Kähku püksid jalga tagasi. :D

Minizoo



Kes saab pihta, kes mitte :D


Siin me istusime kohvikus, kust Michael õlleklaasi ära näppas. :D

Ilus terve klaas. Uhke tunne, et see nüüd tema enda oma. :D

20 minutit hiljem... :D

Lilled mu empsile :)

6 comments:

  1. Väga lahedad pildid! See ei lähe küll teemasse, aga kas Eestis oled veel scrapbookimisega ka tegelenud`?

    ReplyDelete
  2. Ei ole :/ Ikka hirmus laisk olen. Või õigemini ei võta asju kätte, et need ära lõpetada. Et scrapbooki lõpetada, on mul vaja kõigepealt ports pilte välja valida ja ilmutada.

    ReplyDelete
  3. PAlun, palun, palun, palun postita nüüd oma blogi ilusti lõpuni :(
    Kurb on, kui igapäevaselt vaatan siia ning vastu vaatab see, et mitte ühtegi uut postitust pole...
    Ma saan aru küll tegelt suurepäraselt, et Sul on oma eraelu ja nii, aga mul on su blogi umbes 10 korda läbi loetud ja see kõik on nii kaasahaarav...

    Aaa, ja mul on veel see küsimus, et kui suure kulu katsid kogusummast sponsorid?

    Oleksin väga tänulik, kui saaksin sellele kommentaarile vastukaja.

    Päikest ja rõõmu!

    ReplyDelete
  4. Mina sooviksin vägavägaväga juba Florida trip'i postitusi :):)

    ReplyDelete
  5. Anonymous- kui sa oleksid Erle blogi 10 korda läbi lugenud, siis sa peaksid teadma, et tal ei olnudki sponsoreid. :D
    Agaa.. mina kaa jätkuvalt hoian silma peal & oooootan!! :)

    ReplyDelete
  6. Tere-tere:) Oh issand, piinlik endalgi, kui kauaks ma teid ootama pannud olen. Aasta 2012 juba käes. :D:S Michaeli Eestis viibimisest on veel 2 postitust teha, siis hakkan Flooooooridast postitama. :) Võtku, kaua võtab, aga ära postitan kõik, mis postitamata on. See on kindel. Sest tihtipeale leian endki vanu postitusi lugedes, paljud asjad pole enam meeleski ja tekib paratamatu igatsus, aga heas mõttes.
    Ning tõesti, sponsoreid mul polnud.

    ReplyDelete