Wednesday, February 29, 2012

SEATTLE, 3. päev (Olympia)

Tean, et pidin muidu Floridast postitama hakkama, aga avastasin, et isegi Seattle'st on veel 2 postitust tegemata. Lõpetan ikka enne need ära. :D Sorry! :) Mulle peaks juba mingi tiitli andma asjade edasilükkamises ja viivitamises.

---

SEATTLE, 1. päev
SEATTLE, 2. päev

Küll on hea, et ma vahepeal Seattle's olles ajaviiteks oma päevad iPod'i kirja panin, nüüd hea ümber kirjutada, muidu elusees ei mäletaks enam nii detailselt. :D

Hommikul ärgates avastasin, et mu külmetus oli veel hullem. Sellised nõmedad külmetused - nohu ja köha - on üks asi, mida ma üle kõige vihkan. Oh well, mis teha... Peatuspaigast lahkusime juba kell 8 hommikul. Starbucksis sai tavapärase Mocha Frappuccino (lemmmmmik mul) asemel rohelist teed tellitud. Sõitsime The Evergeen State kolledžisse, mis asub Seattle'st ühe tunni kaugusel. Colin läks tolle kolledžiga tutvuma. Päris kauge vahemaa koduga tõesõna: Iowa - Washington. Kolledž ja selle ümbrus see-eest nägid tõeliselt vinged välja. Suur eraterritoorium, äärmiselt avar, metsatukad ümberringi... selline looduslik. Keskkond oli hoopis teine. Hoopis-hoopis midagi muud kui Eesti ülikoolid, polnud isegi mitte tüüpiline USA kolledž. Selline tunne tekkis, et hakka või ise sinna tahtma. Seda tõelist melu kahjuks ei näinud, sest õppetöö polnud veel alanud ja seega oli õpilased üpris vähe ringi liikumas.

Kolledžiga tutvumine algas tavapärase tutvustava loenguga. Mina ja Adria istusime niisama seal ja tegelesime oma asjadega, tema textis ja mina olin iPodiga netis. Seejärel oli ringkäik kolledži territooriumil ja lõunasöök sööklas, kus maksid teatud summa ja võta aga kõike, mida ja kui palju hing ihaldab.

Edasi sõitsime Washingtoni osariigi pealinna Olympiasse. Tegelikult alguses ei pidanud me sinna minema, sest Colinil oli üks loeng veel planeeritud, kuid see jäi ära. Küll on hea, et ära jäi, sest Olympia osutus minu meelest kõige huvitavamaks linnaks, kus ma USA-s käisin. Niivõrd teistsugune lihtsalt. Polnud tüüpiline rikaste ja ilusate keskkond. Tänavad nägid reaalselt välja justkui 80ndates. Ridamisi originaalseid vintage poekesi, raamatu- ja muusikapoode, muusikuid ja jäätiseputkasid tänavatel... Inimeste riietumisstiil tänavapildis oli puhas klassika. Need kleidikesed, seelikud, vuntsid, soengud, jalanõud... woah. Nagu olekski sattunud 80ndatesse! Tänavatel elu käis ning eriti tol päeval, sest samal ajal oli mingi üritus linnas. Mulle ei tundunudki enam, et ma Ameerikas olin. Tol hetkel sattusin sellest linnast ikka täitsa kettasse. Oleks tahtnud kauem ringi tutvuda.

Seejärel sõitsime tagasi Seattle'sse ja läksime Jaapani restorani õhtust sööma. Selleks päevaks kõik.

---

Nüüdseks siis nii palju infot, et Colin on juba üle poole aasta Evergeeni kolledžis käinud. Küll oleks vinge külla minna! Üks kopsakas lotovõit võiks mulle naeratada. :D


Auto aknast.

Killuke kolledžist.

Me seal kõnnime. :D Niiviisi kõnniti pmst ühest klassiruumist teise.

Kirju rahvas oli selle tripi põhiliseim märksõna. :D


Korralik vunts :D

Väikesed tüdrukud müüsid tänava peal enda tehtud cupcakes'e.


Hi there!




Väike patsidega tüdruk istub ühes vanas raamatupoes megasuures toolis ja vaatab raamatut... nagu mingis muinasjutus. :D See on üks hetk ja pilt, mis sai meie kõigi suureks lemmikuks. KUSJUURES Colin töötavat nüüd selles samuses raamatupoes.



Kui ma seda nägin, tundus see mulle nii uskumatu juhusena, sest ma olin täpselt 2 nädalat enne seda trippi lugenud ühest kunstnikust nimega Candy Chang, kes teeb täpselt selliseid projekte, ainult et ma juhtusin nägema pilte, kus oli "Before I Die..." ja inimesed olid sinna järele oma mõtteid kirjutanud. Annan lingi ka: http://candychang.com/before-i-die-in-nola/



Mina: In my life I want to be different.
Hostisa: In my life I want to learn to speak Estonian.

Ah kui cool vintage pood see oli!

I'm sexy and I know it.






Väike punk rock tüdruk, kes ootas posti najal, kui ema tõmbles kuskil rahvamassi ees ja üritas pildistada. Teine lemmikpilt meil.

Mida muud ikka autos ajaviiteks teha... :D



Söömaaeg Jaapani moodi.

Colin, mina ja hostisa :P

2 comments:

  1. kas yfuga on ka sama karmid reeglid nagu stsiga, et kui oled peol, kus juuakse alkoholi, kuid sina ei joo, siis saadetakse sind ikka koju?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma sellise juhtumi puhul ei oskagi YFU kohta konkreetset vastust anda. Loogiliselt võttes ei tohiks, sest sa ise pole ju otseselt midagi halba teinud. :D Aga seda ütlen küll, et mendid lendavad seal USA-s sellistele majapidudele ikka äärmiselt tihti peale. Naabrid kutsuvad mendid tavaliselt juba kas või sellepärast, et tänavad on siis autodega ummistatud. Üleüldiselt oleneb sellest, et kas ja millega jääd vahele, kellele jääd vahele ja kuidas suhtuvad su hostvanemad (nt mõistavad või/ja annavad uue võimaluse ning vahetusprogramm ei saagi nö haisu ninna).

      Delete