Wednesday, July 24, 2013

Michael, Sam, Mica & Chels Eestis: 1.-2. päev - Tartu ja Põltsamaa

Pühapäeval, 14. juulil kell pool 7 õhtul jõudsid Michael, tema vend Sam ning kaks sõbrannat Mica ja Chels Tartu bussijaama. Mina ja Hugo läksime neile vastu. Nii kui Michael bussist välja sai, tormas mind jooksuga kallistama. :) Michael tutvustas mulle Micat ja Chelsi. Sami olin ma loomulikult ka varem näinud. Seejärel sõidutasime ameeriklased nende ööbimiskohta, mis asus otse Raekoja platsil. Kuna nad tripivad pidevalt ühest kohast teise, külastades 20 päeva jooksul 6 riiki ja 12 linna, siis palju asju neil kaasas polnud. Kõik vajalik oli mahutatud suurde seljakotti. Enne Eestisse tulekut olid nad ringi reisinud Poolas ning veetnud õhtu/öö Stockholmis.

Kui kotid said tuppa ära visatud, läksime kohe edasi minu lemmikrestorani La Dolce Vitasse. :) Tuli välja, et Mical on allergia igasuguste nisutoodete vastu, niisiis oli tema ainuke, kes salatit sõi. Igaljuhul seal me veetsime päris palju aega. Kes sõi pastat, kes pizzat. Magustoiduks ajasime jäätist sisse. Kõhud said hullupööra täis. :D Vahepeal hakkas ka vihma sadama. Kui restoranist välja astusime, nägime vikerkaart. Ameeriklased oleks justkui esimest korda seda näinud. Ahhetasid ja tegid pilti. :D Pärast seda läksime mina, Hugo, Michael ja Sam Rimist läbi, kuna poisid tahtsid viina osta. :D Mõneks ajaks läksime kõik oma rodu, andsime neile veidi aega puhata, pesus käia. Läksime ise ka Hugoga minu poole riideid vahetama. Tunni aja pärast liikusime tagasi linna, õigemini ameeriklaste ööbimispaika. Seal olid narivooditega toad ning ühine köök koos suure elutoaga. Nii me seal elutoas istusimegi terve pundiga. Meiega liitus ka Herkki. Tüübid üritasid mingit joomismängu välja leiutada. Aga ega tegelikult ei tulnudki sellest õhtust enam suht mitte midagi välja, kuna kõik olid uimased ja väsinud, k.a. ma ise. Neil oli eelmine õhtu üpris raju olnud. Olid Stockholmis klubitanud, 300€ maha joonud ja õhtu skinny dipping'uga lõpetanud. :D Igatahes nii saigi esimese päeva õhtu läbi. Linn oli pühapäeva õhtul täiesti inimtühi ning väljas oli märg ja niiske, seega ei kippunud linna peale ka minema.

Juba eelmisel õhtul ütlesin Michaelile, et nad võivad end korralikult välja puhata, kiiret pole kuhugi. Hommikul pakkisin mitme päeva jagu riideid ja asju kaasa, kuna Tartusse enam vahepeal asja polnud. Lõunaks sõitsime Hugoga linna: mina ühe autoga, tema teisega. Läksime ameeriklastele vastu ja liikusime edasi. Tegime ühe kiire pildi selle kahe alasti poisi kuju juures, täpselt nagu kaks aastat tagasi, kuigi seekord ei kukkunud see nii hästi välja kui tookord. Mul endal näitamiseks seda pilti pole, kuna see sai Michaeli kaameraga tehtud. Michael ja Sam tulid minu auto peale, tüdrukud läksid Hugoga. Sõitsime Siriusesse, kuna Michaeli kindel soov oli saada Eesti burksi ning ilmselgelt on just Sirius (kuigi seegi tundub viimasel ajal veidi alla käinud olevat) selleks parim koht. :D Tüübid tellisid endale kahekihilised burksid. Suht vahva vaatepilt oli: kõigil näod armsalt kastmesed. :D Isegi Mica, kes muidu burgereid väga sööma ei pidanud, sai tõelise maitseelamuse. Kõik kiitsid taevani, success. :D

Algas sõit Põltsamaale mu vanemate koju. Kohale jõudes sai esimese asjana muidugi ööbimispaigas check-in tehtud. Kuna ilm oli superilus, tekkis mõte Kamarisse ujuma minna. Hugol polnud ujumispükse kaasa, seega sai kiirelt Selverist uued soetatud. :D Kamaris oli kuidagi tuulisem ja jahedam, ei kippunudki enam väga vette, pealegi olen ma maailma suurim külmavares. :D Kutid läksid esimesena. Michael hõikas, et vesi pole sugugi külm ja mõned kohad on eriti soojad. Ma oleks juba peaaegu loobunud, aga mõtlesin, et palju ma ikka suve jooksul ujuma saan. Aega läks, aga lõpuks vette sain. :D Pärast oli jube hea olla. Meelitasin sellega ka Mica ja Chelsi siiski vette. Mica: "Where the fuck are the hot spots?!" :D:D Hiljem möllasime liiva peal. Viskasime hundirattaid, püüdsime käte peal seista jne. :)

Kui ujumast tagasi jõudsime, olid ema ja õde maja taga laua uhkelt ära jõudnud katta ning isa oli ametis liha grillimisega. Empsi tehtud marineeritud kurgid olid Michaeli sõnul parimad, mis ta saanud on. :D Veidi näksisime maasusid, herneid, kurke ja ega siis istusimegi lauda, hakkasime liha näost sisse ajama. :D Kõhud täis, otsustasime jalutama minna, kõigepealt siis rippsillale. Seal oli terve posu lapsi, kes sillalt vette hüppasid, nimelt on seal nö pommiauk. Michael käis ka kaks aastat tagasi sinna hüppamas. Loomulikult oli vaja ka seekord üks hüpekas ära teha. :D Rippsillal olime päris pikalt. Päike sillerdas ja ülimõnus oli olla. Klõpsisime igast pilte jne. Edasi kõndisime lauluväljakule. Seal sai lihtsalt niisama istutud ja juttu puhutud. Osad üritasid rohulibledega vilistada. :D

Tagasi jõudes sõime Michaeli lemmikut Selveri meekooki ja empsi tehtud rabarberikooki. Isa pani ka sauna kütte. Michael oli ainuke, kes julges minna. Sam oli vist 5 sekundit laval olnud ja siis kohe minema tormanud. :D Tüdrukud ei suvatsenud proovidagi. Aga kuna kell oli juba nagunii üpris palju, otsustasime laiali ära minna. Meie Hugoga läksime sauna ning mu õepoeg Keven saatis ameeriklased oma ööbimispaika. Järgmine päev ootas meid ees telkimine. ;)

Õhtusöök La Dolce Vitas

Nagu esimest korda näeks vikerkaart :D

Siriuse ees burksist jagu saamas :D


Samile õpetatakse, kuidas käte peal seista :D


Grilliõhtu Põltsamaal






Vasakult: Mica, Chels, Sam, Michael, mina







Tuesday, July 9, 2013

Taaskohtumine Prahas

Esmaspäeval, 1. juulil kell 7:05 istusin lennukile, et lennata Riiga ning sealt edasi Prahasse. Kohale jõudsin umbes poole 11 aeg. Janan, Bradd ja Adria juba ootasid mind. Korraks tekkis tunne, justkui nagu läheksin nendega esimest korda kohtuma, nagu ligi kolm aastat tagasi Cedar Rapidsi lennujaamas. Tundus uskumatu, et ongi taaskohtumine käes. Mitte keegi neist pole grammigi muutunud. Kõik oli täpselt nii nagu vanasti. Kallistasime ja hakkasime kohe juttu puhuma. Bussisõit kesklinna võttis omajagu aega. Selle aja sees sai juba tähtsamad jutud räägitud. Põhiliselt rääkisime minu edasistest õpingutest ning nende ringi reisimisest Euroopas. Enne, kui nad Prahasse tulid, olid nad oma sugulastel Saksamaal külas. Seejärel rentisid auto ning sõitsid mööda Austria konarlikke teid Veneetsiasse välja.

Hotell asus otse kesklinnas, 200 poega kaubanduskeskusega ühes hoones. Mina olin Adriaga ühes toas ja hostvanemad olid eraldi kõrvaltoas. Viisime mu kohvri hotellituppa. Tõin lagedale kogu staffi, mis Eestist kaasa tõin: erinevat sorti kohukesi, šokolaade, juustu ning latt suitsuvorsti (vähemalt Michaelile väga meeldis :D). Ega me kauem seal istunudki, läksime kohe linna uudistama. Kõik tähtsamad kohad olid jalutuskäigu kaugusel. Lõunaks sõime pitsat ühes vanalinna restoranis. Kõndisime veel ringi ja kohe esimesel päeval käisime ka shoppamas. Jummel küll, H&M oli iga nurga peal. :D Kui minu saagiks olid vaid bikiinid, siis Adria kõndis tagasi hotelli umbes 10 asjaga. :D Puhkasime veidi ja õhtul läksime tagasi linna. Käisime veel üksikutes poodides ja õhtustasime Adria-nimelises restoranis. :D Mainimist väärt on veel see, kui meeletult palju oli linnas turiste.

Teise päeva hommikul läksime kolmeks tunniks elektriliste jalgratastega linnatuurile. Kaasas olid ka kaks giidi, üks nendest oli kusjuures samuti ameeriklane. Kui poleks sellist ekskursiooni avastanud, poleks Prahat teisest küljest ilmselt näinudki. Tiirutasime läbi linna, parkide, vaatamisväärsuste, sadama. Saime näha mõnusat vaadet tervele linnale. Üleüldse sai tohutult palju erinevaid kohti nähtud. Üles mäkke sõit oli ka easy peasy, kuna ise ei pidanud jalgadele suurt valu andma tänu ülimugavale rattale. :D Ning allamäge sõites tuli mõnus hoog sisse, kergelt hirmutavgi, kuna kogemata esi- ja tagapidureid sassi ajades poleks tore uperkuuti käia olnud. :D Lõunasöögi ajaks viidi meid üles mäkke, kust avanes järjekordne vaade linnale. Istusime seal pinkidel ja nosisime kaasapakitud saia, pähkleid, šokolaadi. Pärast rattasõitu suundusime tagasi hotelli, et lõõgastuda ja pesus käia. Tol päeval läks ilm kohutavalt palavaks ära. Läksime taas linna peale ringi tatsama. Kõndisime Charles'i sillale, mis oli paksult turiste täis. Lõpuks väsitas see päike ikka täielikult ära. Kuna olime kõik sellised loiud, otsustasime kinno minna. After Earth algas umbes poole tunni pärast, seega valisimegi selle. Mis mõttes Coca sisse jääd ei lisata? Täiesti rõve soe Coca oli. :D Film ise oli selline parajalt pingeline. Mulle meeldis.

Kolmas päev oli pilvine ja kohati vihmane, seega juba hommikul ärgates oli selline loid olek. Kõigepealt käisime mingis muuseumis. Jalad ei tahtnud absoluutselt kanda. Ei tea, mis viga oli. :D Kuna me Adriaga olime niivõrd laisad, avaldasime soovi uuesti kinno minna. Seekord läksime Man of Steel'i vaatama. See on üks sellistest filmidest, mida ise ei mõtlekski vaatama minna, kuid mis hiljem osutub vägagi kaasahaaravaks. Ehtne actionfilm! Pärast filmi lõppu suundusime tagasi hotellituppa, puhkasime, sättisime. Hiljem läksime ühte nurgatagusesse Itaalia restorani õhtust sööma. Tellisime pastad, ainult hostisa sõi risotot. Seal istusime ja lobisesime üsna pikalt. Enne hotelli tagasiminekut sai veel poest Tšehhi õlut suveniiriks kaasa ostetud. Ülejäänud õhtu tegelesime pakkimise ja voodis lösutamisega.

Kella 5-ks hommikul oli tellitud takso, et sõita lennujaama. Panin äratuskella 4:20, kuid ärkasin mingi pool 5 hostema koputamise peale. Ma vihkan sellist kiirustamist hommikuti. Ma ütleks, et ma ei ole viimase minutini magaja, pigem ärkan varem üles, kuna mulle meeldib hommikuid rahulikult võtta. Kõige nõmedam oli veel see, et hostpere lennuk läks kell 7, minu oma aga 10:55. Alates kella poole 7-st olin ma täiesti üksi. Seekord läksid nemad, mitte mina. Pisar tahtis ikka silma tungida... Õnneks pidid nad nii ruttu ära minema, et see hüvastijätt käis jube kähku. Nagunii ei jää see meie viimaseks kohtumiseks. :)

Check-in avati alles 9 aeg, terve see aeg pidin tühja vahtima. Vaid üks kohvik oli avatud. Seal ma siis istusingi. Mingi aeg tuli mu kõrvale üks vanem meesterahvas, kes tundus selline n-ö pomo. Oli endale võileiva ja värskelt pressitud apelsinimahla ostnud. Kahe saia vahel olid reaalselt vaid singiviilud ning üks närbunud salatilehe riba. Seal ta siis tõstis neid singiviile käega üles ja pühkis vihaselt saiapuru diivanile. Singi sõi küll ära, kuid ülejäänud lajatas kohviku letile, a'la "Mida te siin küll müüte?". Kui oleks saanud varem check-in'i ära teha, siis oleks saanud tax free'des ja muudes poodides, kohvikutes ringi käia. Neid oli seal terve ilmatu. Nii oleks ka aeg kiiremini läinud. Tuli ka välja, et pardaleminek hakkab alles kell 11 ning lennuk väljub alles pool 12 - väike hilinemine. Aeh, kodus on ikka kõige parem. Järgmine päev pidin juba kahjuks tööl olema...

Kokkuvõtteks lausuksin seda, mida ka juba enne mainisin: kõik oli täpselt nii nagu vanasti!



Vanalinn

Õiget teed otsimas

Hotellitoa vannituba

Minu ja Adria hotellituba

Magic happens here








Õhtune lugemine





Ükskord riputas keegi oma jalatsid sinna ja nii hakkasid paljud seda tegema.




Taas üks perepilt üle kahe aasta :)

Tsau :D

I do love my brain





Lõunasöök



John Lennoni sein








Nom-nom

Selliseid võis seal palju näha: pea maas, kapuuts peas ja müts ees. Eriti tihti kasutati ära ka koeri.


Hostema Facebookist võetud pilt, sp nii halva kvaliteediga.



See meeletu turistide mass




Tänavamuusikud

Hostema Facebookist jällegist.










Pff :D