Tuesday, July 9, 2013

Taaskohtumine Prahas

Esmaspäeval, 1. juulil kell 7:05 istusin lennukile, et lennata Riiga ning sealt edasi Prahasse. Kohale jõudsin umbes poole 11 aeg. Janan, Bradd ja Adria juba ootasid mind. Korraks tekkis tunne, justkui nagu läheksin nendega esimest korda kohtuma, nagu ligi kolm aastat tagasi Cedar Rapidsi lennujaamas. Tundus uskumatu, et ongi taaskohtumine käes. Mitte keegi neist pole grammigi muutunud. Kõik oli täpselt nii nagu vanasti. Kallistasime ja hakkasime kohe juttu puhuma. Bussisõit kesklinna võttis omajagu aega. Selle aja sees sai juba tähtsamad jutud räägitud. Põhiliselt rääkisime minu edasistest õpingutest ning nende ringi reisimisest Euroopas. Enne, kui nad Prahasse tulid, olid nad oma sugulastel Saksamaal külas. Seejärel rentisid auto ning sõitsid mööda Austria konarlikke teid Veneetsiasse välja.

Hotell asus otse kesklinnas, 200 poega kaubanduskeskusega ühes hoones. Mina olin Adriaga ühes toas ja hostvanemad olid eraldi kõrvaltoas. Viisime mu kohvri hotellituppa. Tõin lagedale kogu staffi, mis Eestist kaasa tõin: erinevat sorti kohukesi, šokolaade, juustu ning latt suitsuvorsti (vähemalt Michaelile väga meeldis :D). Ega me kauem seal istunudki, läksime kohe linna uudistama. Kõik tähtsamad kohad olid jalutuskäigu kaugusel. Lõunaks sõime pitsat ühes vanalinna restoranis. Kõndisime veel ringi ja kohe esimesel päeval käisime ka shoppamas. Jummel küll, H&M oli iga nurga peal. :D Kui minu saagiks olid vaid bikiinid, siis Adria kõndis tagasi hotelli umbes 10 asjaga. :D Puhkasime veidi ja õhtul läksime tagasi linna. Käisime veel üksikutes poodides ja õhtustasime Adria-nimelises restoranis. :D Mainimist väärt on veel see, kui meeletult palju oli linnas turiste.

Teise päeva hommikul läksime kolmeks tunniks elektriliste jalgratastega linnatuurile. Kaasas olid ka kaks giidi, üks nendest oli kusjuures samuti ameeriklane. Kui poleks sellist ekskursiooni avastanud, poleks Prahat teisest küljest ilmselt näinudki. Tiirutasime läbi linna, parkide, vaatamisväärsuste, sadama. Saime näha mõnusat vaadet tervele linnale. Üleüldse sai tohutult palju erinevaid kohti nähtud. Üles mäkke sõit oli ka easy peasy, kuna ise ei pidanud jalgadele suurt valu andma tänu ülimugavale rattale. :D Ning allamäge sõites tuli mõnus hoog sisse, kergelt hirmutavgi, kuna kogemata esi- ja tagapidureid sassi ajades poleks tore uperkuuti käia olnud. :D Lõunasöögi ajaks viidi meid üles mäkke, kust avanes järjekordne vaade linnale. Istusime seal pinkidel ja nosisime kaasapakitud saia, pähkleid, šokolaadi. Pärast rattasõitu suundusime tagasi hotelli, et lõõgastuda ja pesus käia. Tol päeval läks ilm kohutavalt palavaks ära. Läksime taas linna peale ringi tatsama. Kõndisime Charles'i sillale, mis oli paksult turiste täis. Lõpuks väsitas see päike ikka täielikult ära. Kuna olime kõik sellised loiud, otsustasime kinno minna. After Earth algas umbes poole tunni pärast, seega valisimegi selle. Mis mõttes Coca sisse jääd ei lisata? Täiesti rõve soe Coca oli. :D Film ise oli selline parajalt pingeline. Mulle meeldis.

Kolmas päev oli pilvine ja kohati vihmane, seega juba hommikul ärgates oli selline loid olek. Kõigepealt käisime mingis muuseumis. Jalad ei tahtnud absoluutselt kanda. Ei tea, mis viga oli. :D Kuna me Adriaga olime niivõrd laisad, avaldasime soovi uuesti kinno minna. Seekord läksime Man of Steel'i vaatama. See on üks sellistest filmidest, mida ise ei mõtlekski vaatama minna, kuid mis hiljem osutub vägagi kaasahaaravaks. Ehtne actionfilm! Pärast filmi lõppu suundusime tagasi hotellituppa, puhkasime, sättisime. Hiljem läksime ühte nurgatagusesse Itaalia restorani õhtust sööma. Tellisime pastad, ainult hostisa sõi risotot. Seal istusime ja lobisesime üsna pikalt. Enne hotelli tagasiminekut sai veel poest Tšehhi õlut suveniiriks kaasa ostetud. Ülejäänud õhtu tegelesime pakkimise ja voodis lösutamisega.

Kella 5-ks hommikul oli tellitud takso, et sõita lennujaama. Panin äratuskella 4:20, kuid ärkasin mingi pool 5 hostema koputamise peale. Ma vihkan sellist kiirustamist hommikuti. Ma ütleks, et ma ei ole viimase minutini magaja, pigem ärkan varem üles, kuna mulle meeldib hommikuid rahulikult võtta. Kõige nõmedam oli veel see, et hostpere lennuk läks kell 7, minu oma aga 10:55. Alates kella poole 7-st olin ma täiesti üksi. Seekord läksid nemad, mitte mina. Pisar tahtis ikka silma tungida... Õnneks pidid nad nii ruttu ära minema, et see hüvastijätt käis jube kähku. Nagunii ei jää see meie viimaseks kohtumiseks. :)

Check-in avati alles 9 aeg, terve see aeg pidin tühja vahtima. Vaid üks kohvik oli avatud. Seal ma siis istusingi. Mingi aeg tuli mu kõrvale üks vanem meesterahvas, kes tundus selline n-ö pomo. Oli endale võileiva ja värskelt pressitud apelsinimahla ostnud. Kahe saia vahel olid reaalselt vaid singiviilud ning üks närbunud salatilehe riba. Seal ta siis tõstis neid singiviile käega üles ja pühkis vihaselt saiapuru diivanile. Singi sõi küll ära, kuid ülejäänud lajatas kohviku letile, a'la "Mida te siin küll müüte?". Kui oleks saanud varem check-in'i ära teha, siis oleks saanud tax free'des ja muudes poodides, kohvikutes ringi käia. Neid oli seal terve ilmatu. Nii oleks ka aeg kiiremini läinud. Tuli ka välja, et pardaleminek hakkab alles kell 11 ning lennuk väljub alles pool 12 - väike hilinemine. Aeh, kodus on ikka kõige parem. Järgmine päev pidin juba kahjuks tööl olema...

Kokkuvõtteks lausuksin seda, mida ka juba enne mainisin: kõik oli täpselt nii nagu vanasti!



Vanalinn

Õiget teed otsimas

Hotellitoa vannituba

Minu ja Adria hotellituba

Magic happens here








Õhtune lugemine





Ükskord riputas keegi oma jalatsid sinna ja nii hakkasid paljud seda tegema.




Taas üks perepilt üle kahe aasta :)

Tsau :D

I do love my brain





Lõunasöök



John Lennoni sein








Nom-nom

Selliseid võis seal palju näha: pea maas, kapuuts peas ja müts ees. Eriti tihti kasutati ära ka koeri.


Hostema Facebookist võetud pilt, sp nii halva kvaliteediga.



See meeletu turistide mass




Tänavamuusikud

Hostema Facebookist jällegist.










Pff :D

13 comments:

  1. Hostvenda ei olnudki kaasas? :)

    ReplyDelete
  2. Sa kirjutad lihtsalt nii ilusti!
    Sa oma hostvennaga oled suhelnud? :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei ole, kuna esiteks pole tal Facebooki kontot ja teiseks pole ta kunagi kodus olnud, kui ma hostvanematega skype'inud olen. Ta käib Washingtoni osariigis koolis, seega koju ta tihti ei satu.

      Delete
  3. Adria on vist palju kasvanud? Ja sina oled ikka ilus ja teed ilusaid pilte! Väga tore oli taas leida siit üks postitus! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei tea, minu meelest oluliselt küll mitte :D Aitäh! :)

      Delete
  4. Tõesti, nagu mitte midagi poleks muutunud. Ainult, et piltide pealt olid teile iseloomulikud huvitavad toidud puudu, te alati sõite mingeid eriti lahedaid asju. Ja hostisa koomilised näod olid ka puudu.

    Kujutan ette, et oli supertore jälle näha. :)
    Kas plaanid ise USAsse ka millalgi minna?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kunagi ikka :) Ja usun, et nemad külastavad Eestit ka üks aasta.

      Delete
  5. Alati nii tore vaadata, kui oled üle hulga aja jälle midagi siia kirjutanud! Selline nostalgiline tunne tuleb, kuidas kunagi sai Sinu seiklustele Ameerikas suure vaimustusega läbi selle blogi kaasa elatud. Blogi oled alati tohutult hästi kirjutanud, lisaks veel võrratud pildid! Tuult tiibadesse edaspidiseks! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul endal ka hea tunne seepärast, et see kõik ei olegi justkui veel päris ära lõppenud. :) Ma tänan!

      Delete
  6. Huvi pärast küsin, mis kaamerat kasutasid? See ei ole see, millega vahetusaastal pilte tegid? Ja muidu hästi mõnus postitus ja tundus hästi vinge jälle üle pika aja näha :)

    ReplyDelete
  7. Mis kaamera/objektiiv sul hetkel on ja mida sa vahetusaastal kasutasid? :) Sul on väga ilusad pildid ja kirjutad ka hästi!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hetkel on mul Canon 60D, üks on zoomobjektiiv, teine tavaline KIT objektiiv. Vahetusaastal oli mul Nikon D80. Ma tänan! :)

      Delete