Thursday, October 31, 2013

Michael, Sam, Mica & Chels Eestis: 4.-5. päev - Tallinn

Ma olen ikka täiesti lootusetu. Postitan jälle millestki, mis toimus juba mitu kuud tagasi. :D Aga see on viimane postitus sellest, kui Michael sel suvel Eestis käis.

Kui Peipsi äärest tagasi Põltsamaale jõudsime, olime kõik jube väsinud ilmetega, kuigi pidime veel samal päeval Tallinnasse minema. Kuna bussini oli veel mõni tund aega, saime rahulikult aja maha võtta, kordamööda pesus käia ja sättida. Tüdrukud olid omadega nii läbi, et pikutasid aias laua all muru peal, kuna seal oli hea varjus olla. :D Mingi aeg hakkasime siis bussijaama poole kõmpima. Poolel teel sinna helistas isa, et kas Michael midagi maha ei jätnud. Tuli välja, et tüüp oli oma passi ja märkmiku aeda jätnud. Hea, et isa kodus oli ja kohe märkas, muidu oleks väga jamasti olnud. Bussis olime kõik suht vait, magasime enamus aeg.

Tallinnasse jõudes võtsime takso ja sõitsime Vanalinna. Ma enam ei mäleta, mis meie ööbimispaiga nimi oli, aga see asus otse Vanalinnas ja igale poole sai jala kõnnitud. Jätsime kotid hotelli ja läksime kohe söögikohta otsima. Ma pakkusin välja, et võiks Solarise keskusesse Komeedi kohvikusse minna. Seal käisime Michaeliga ka siis, kui ta esimest korda Eestis käis. Kuna tahtsime just välisterassile ja tol päeval oli seal mingi üritus, siis mõtlesime, et pigem otsime uue koha ja läheme sinna järgmisel päeval. Tiirutasime Vanalinna tänavatel ja ei suutnud otsustada, kuhu sööma minna. Lõpuks astusime Vana Wiru pubisse sisse. Toit oli imemaitsev! Pärast õhtusööki läksid tüdrukud tagasi ööbimispaika, kuna nad ikka veel eelmisest päevast niivõrd kurnatud. :D

Õhtu oli veel noor, seega mina ja poisid otsustasime vaateplatvormile minna, ainult et meil polnud õrna aimugi, mis teed mööda täpsemalt me sinna minema peaks. Minu jaoks on Tallinna vanalinn ikka üks paras labürint. :D Parajasti siis, kui tänaval seisime ja kolmekesi kaarti uurisime, ilmus out of nowhere mingi vanem meesterahvas välja, kes hakkas küsima, et kust me pärit, kuhu minna tahame ja et võib meile vabalt tee ette näidata. Viiski meid nende pikkade treppideni, ise pidime lihtsalt treppidest üles kõndima. Terve tee ainult jutustas igasugustest asjadest. Ausalt öeldes oli ta pisut imelik. :D Lõpus andis meile isegi oma ilusalongi visiitkaardi. :D Pärast seda, kui ta ära läks, ütles Michael kohe, et ta oli gei ju, nimelt see, kuidas ta rääkis ja kõndis. Sam ka nõustus. Mina ei suutnud sellest kohe arugi saada, aga no Michael teab paremini. Ja kui hakkasin mõtlema, siis tõesti, milline vanahärra peab oma ilusalongi. :D Vaade vanalinnale nähtud ja mõned klõpsud tehtud, hakkasime tagasi kõndima. Enne ööbimispaika suundumist käisime ka Riigikogu ja katedraali eest ka läbi... või õigemini sattusime sinna. Ning kuna juba seal olime, tahtsime Michael kangesti ka selle müüri peal ära käia, kus eelmine kord, kui ta Eestis käis, veini jõime ning kummikomme, Kalevi valget šokolaadi mustikatükkidega (Michaeli lemmik) ja sepikut nosisime. :D Pärast olime kõik jube unised. Mina olin poistega ühes toas ning tüdrukud omaette.

Kätte jõudis viimane-hapupiimane päev. Ööbimispaigast ajasime end enne 12 välja ja esimese asjana suundusime Komeedi kohvikusse. Ilm oli päikesepaisteline ja suviselt soe - perfektne välisterrassil hea toidu nautimiseks. Kiiret polnud, seega istusime seal üle 2 tunni. Sõime maitsvat praadi, võtsime pitsi Vana Tallinna likööri sisse ning lõpetasime šokolaadikoogiga. Ilm läks järsku käest ära, tõmbas pilviseks ja hakkas tibutama. Kuna neil läks lennuk 6 aeg õhtul ja lennujaamas pidid paar tundi enne olema, siis oli meil umbes tunnike veel jäänud. Tegime Solarises mingis kohvikus aega parajaks, istusime ja jutustasime. Arutasime, mida Sam oma tüdrukule reisi pealt kingituseks kaasa võiks tuua. Mingi aeg otsustasime taksot otsima minna. Mina pidin bussijaama minema ja nemad lennujaama. Kuna meid oli 5, siis ei mahtunud me tavalisse taksosse. Taksojuht ka ei olnud nõus nii, et 4 inimest tagaistmel oleks. Okei, mõistetav. Kell hakkas kukkuma, kuna minul läks buss. Meil oli autobussi vaja. Kõndisime edasi-tagasi nagu peata kanad, mingi sada korda ületasime ühte ja sama ülekäigurada, enne kui siis lõpuks sobiliku takso leidsime. Hüvastijätt tuli nii kiiresti kätte. Kui bussijaama jõudsime, tegime kiired kallid ja läinud nad olidki. Mina loksusin bussiga tagasi Põltsamaale.

Milline õnn, et mul on selline ameeriklasest sõber nagu Michael! Ükstapuha kui palju ka aega mööda ei läheks, tema jääb, seda on juba praegu aeg näidanud. :)


Sest meekook on Michaeli lemmik :P












Võttis silme eest kirjuks! :D



Maitses paremini, kui välja nägi :D




7 comments:

  1. Kas mingisuguseid postitusi tuleb veel? :)

    ReplyDelete
  2. Tere,
    Kas saaksid palun eemaldada ühe kommentaari oma blogist, sellelt leheküljelt: http://erleusas.blogspot.com/2011/01/video-meet-my-american-friend.html

    Sinna on märgitud telefoninumber, mis google'i otsingu tulemustes esineb... 10-s kommentaar täpsemalt.
    Tänud ette :-)

    ReplyDelete
  3. Kas suhtled endiselt Michaeliga? :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Viimati septembri alguses sai veidi suheldud jaa whatsappis :)

      Delete
  4. Täiesti teemaväline küsimus, aga kuna sa resideerusid Iowas, siis äkki oled kuulnud sellest storyst: https://www.youtube.com/watch?v=JLxUu_1Uwf4 ? :) Päris kõhe :D

    ReplyDelete